10.01.2025 – Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Koda (ETAK) tervitab Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud dokumenti „Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035“ ja toetab selle strateegilisi eesmärke. Arengusuunad rajavad olulise tee alkoholipoliitika valdkonnaüleseks kujundamiseks ja rakendamiseks. ETAK-i liikmesorganisatsioonid töötavad igapäevaselt erinevates valdkondades, kus nähakse alkoholi tarvitamisega seotud probleeme ning vajadust ja võimalusi nende vähendamiseks olulisi otsuseid ja samme teha. WHO soovituste ja tõenduspõhiste praktikate rakendamise efektiivsus sõltub nende sekkumiste järjepidevuses. Alkoholi tarvitamise ja sellega seotud kahjude vähendamise kaudu on meil riigi ja ühiskonnana võita väga palju.
Eesti Arstide Liit, peasekretär Katrin Rehemaa: „Otseselt alkoholist põhjustatud haigusi diagnoositakse ligi 10 000 inimesel aastas. Kui arvestada ka osaliselt alkoholi tõttu tekkinud haigusi, läheb nende ravi kokku maksma kümneid miljoneid eurosid. Alkoholi tarvitamise tagajärgedele kulutatud raha ja arstide töötunde saaks tervishoius palju paremini kasutada. Tervishoiukulude kokkuhoiust rääkides rõhutatakse haiguste ennetuse ja tervisliku elustiili tähtsust, alkoholi kättesaadavuse piirangud ongi tõenduspõhine viis alkoholist põhjustatud haigestumise vähendamiseks.“
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon (VATEK), tegevjuht Anneli Vares: „Kui läheneda Sotsiaalministeeriumi algatusele vaimse tervise vaatenurgast, siis peab alkoholipoliitika arengusuundi toetama kahel käel. Alkoholi tarbimisel, eriti liigtarbimisel, on oluline mõju inimese tervisele, sh vaimsele tervisele, inimese töövõimele ja suhetele teiste inimestega. Üheks levinumaks vaimse tervise probleemiks on sõltuvushäired, millest omakorda kõige levinum on alkoholi liigtarvitamine ja sõltuvus. Eriti laastava mõjuga on alkohol noortele, kelle aju on alles arenemisjärgus. Me teame, et noorte halvad vaimse tervise näitajad on tugevalt seotud uimastite, sh alkoholi tarvitamisega. Seega VATEKi vaatest on eriti hea meel, et arengusuundade strateegiline fookus on noorte ja laste kaitsel.“
Eesti Perearstide Selts, juhatuse liige Marje Oona: „Perearstid näevad igapäevaselt alkoholi hea kättesaadavuse laastavat toimet inimeste tervisele. Alkoholi otseste kahjude tõttu sureb aastas umbes tuhat inimest, ka hiljuti möödunud jõulupühad viisid meie hulgast inimesi, kes surid alkoholimürgistusse. Väga palju on neid haigusi ja kannatusi, mida otseselt alkoholist põhjustatud haigustena ei registreeritagi, aga alkoholi tarbimisel on nende kujunemisel väga suur osa. Alkoholil on oluline roll rohkem kui 200 haiguse ja terviseprobleemi tekkes, sealhulgas erinevad vähktõve vormid, insult, infarkt, jalaveresoonte kahjustused, maksakahjustused, diabeet, kroonilised valusündroomid, immuunsüssteemi häired, ajukahjustused jt. On väga tervitatav, et riigi tasemel alkoholipoliitikat üle vaadatakse.“
Eesti Lastekaitse Liit, juhataja Varje Ojala: „Alkohol on peamine põhjus pereprobleemide ja -vägivalla tekkimisel. Alkoholi liigtarvitamine mõjutab lapsevanema käitumist ja kasvatusviise, mis avaldab omakorda mõju laste emotsionaalsele heaolule ja turvatundele ning on laste käitumishäirete, depressiooni või ärevushäirete põhjustajaks. Paraku on lastekaitsevaldkonnas liialt sageli tööd peredega, kus kuritarvitatakse alkoholi ja lapse heaolu ning turvalisus ei ole seetõttu tagatud. Riiklikult tuleb panustada ennetustegevustesse! Alkoholi kättesaadavuse piiramine ja seeläbi alkoholi tarbimise vähendamine toetab laste ja perede üldist heaolu ning vähendab riskikäitumist. Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundades 2025-2035 kirjapandud sihid ja eesmärgid on aluseks alkoholipoliitika valdkonnaüleseks kujundamiseks, rakendamiseks ja ressursside juhtimiseks ning Lastekaitse Liit toetab riikliku strateegiat nende saavutamiseks.“
Avatud Lootuse Fond, juhatuse liige Viljam Borissenko: „Avatud Lootuse Fondi viisteist liikmesorganisatsiooni pakuvad ligi 350 voodikohta inimestele, kes on jõudnud arusaamisele oma jõuetuses võita iseseisvalt aastatega aina enam kontrolli alt väljunud sõltuvusharjumust. Alguses tundub inimesele, et võiks vähem alkoholi tarbida küll, kuid ei taha. Hiljem aga juba tahaks vähem tarvitada, kuid enam ei saa. Tarbimisharjumusest on märkamata saanud toimetulekumehhanism igapäevases argielus. Sotsiaalministeeriumi alkoholipoliitika kava järgmiseks kümnendiks on julge dokument näitamaks, et me ei ole rahul ega kavatse leppida valusat reaalsust peegeldavate numbritega statistikas. Samuti nagu liikluses on eeskirjad ja kord tagamaks liiklejatele turvalisuse, on see vajalik ka alkoholipoliitikas.“
Aivar Haller, Eesti Lastevanemate Liidu auliige: „Suur hulk tänaseid lapsevanemaid pärinevad nõukogude ajast, mille normaalne kaasnähtus oli regulaarne alkoholitarbimine, millega kaasnes kõike muud, kui turvaline ja tervislik pereelu. Seda rõõmustavam on lugeda 2024 aasta uuringust „Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholist“, et elu nautimist koos alkoholiga peab õigeks vaid 18% elanikest. See tähendab, et ühiskonna kui süsteemi eneseteadlikkus on tõusnud uuele tasemele. Paraku näitab aastane tarbimine 10,9 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanud elaniku kohta, et osa meie peresid elab jätkuvalt tõelises alkoholipõrgus. Pole kahtlust, et alkoholi liigtarbimine on tagajärg, mis näitab meie rahva kesiseid sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Seepärast peaksime üha rohkem panema rõhku ennetamisele – suhtlemisoskuste õpetamisele nii koolis kui ka vanemahariduse programmide kaudu.“
Lauri Beekmann, ETAK-i juhatuse liige: “Alkoholiprobleem vajab süsteemset ja järjepidevat käsitlemist. Tegemist on tervet ühiskonda mõjutava probleemiga. Puudutab see nii tarbijat ennast, aga ka tema lähedasi ja laiemat kogukonda. Sotsiaalsetest ja turvalisust puudutavatest teemadest kuni haiguskoormuse ja paraku ka otseste surmadeni – alkohol on meie ühiskonnale suureks koormaks, mis vähendab meie produktiivsust, konkurentsivõimet, suurendab tervishoiukulusid ja vähendab üldist inimkapitali. Täisealise inimese soov ja valik näha alkoholi tarvitamises positiivset jääbki sellele individuaalsele tasandile ja vabas ühiskonnas peabki see õigus inimesel olema. Seda ei võta talt ei plaanitav müügiloa plaan, aktsiiside sidumine inflatsiooniga ega müügiaegade vähendamine. Alkoholikahjusid kanname terve ühiskonnana koos ja see annab riigile nii kohustuse kui mandaadi nende vähendamiseks tegutseda.”
ETAK kutsub kõiki osapooli, sealhulgas valitsusasutusi, tervishoiutöötajaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, samuti ka meediat, ühiselt panustama alkoholi kättesaadavuse piiramisse, teadlikkuse tõstmisesse ja tõhusate ennetustegevuste elluviimisse. Koostöö on võtmetähtsusega, et saavutada käsitleva strateegia sihid ja parandada Eesti inimeste tervist ning heaolu.
Organisatsioonide pikemad seisukohad on leitavad siit:
Leave a Reply