07.05.2025 – Nutika ja osava kommunikaatori ning arvamustoimetajana oskab Krister Paris oma arvamusloos \u201eriikliku alkoholipoliitika v\u00f5iks tervikuna hingusele saata\u201c nii absurdselt \u00e4\u00e4rmuslikele nuppudele vajutada, et seda t\u00f5en\u00e4oliselt keegi liig t\u00f5siselt ei v\u00f5ta, kuid innustab muidugi kaasa arutama ja vastu vaidlema. Mis ju ongi \u00fche korraliku arvamustoimetuse eesm\u00e4rk.<\/p>\n\n\n\n
\u201cMingi anakronismina usub riik, et peab t\u00e4iskasvanud inimesi kaitsma nende endi eest, kui nad ei suuda v\u00e4gijookidega piiri pidada<\/em>,\u201d l\u00fckkab Paris oma m\u00f5ttek\u00e4igu lahti, suunateski lugejat ja v\u00f5imalikku vastuvaidlejat puht ideoloogilistesse kaevikutesse. V\u00e4ikese riigi vaade v\u00f5iks t\u00f5epoolest n\u00e4ha alkoholipoliitilisi sekkumisi v\u00f5imalikult v\u00e4hestena v\u00f5i siis suisa olematutena. Puht reaalselt ei ole aga riigil v\u00f5imalik oma osa siin \u201e\u00e4ra l\u00f5petada\u201c. Riik peab olema suur nii v\u00f5i naa, k\u00fcsimus on ainult kummas otsas rohkem. Kas probleemi \u00fclemjooksul, mis antud kontekstis v\u00f5iks t\u00e4hendada ennetust ehk sekkumisi, mille eesm\u00e4rgiks on tarbimise ja sellega seonduvate probleemide v\u00e4hendamine, v\u00f5i alamjooksul, mis viitab alkoholiga kaasnevatele probleemidele ja kahjudele ja mis paraku kaasab automaatselt tarbijatest palju laiemat hulka. Riik peab siin otsas intensiivselt panustama tervishoidu, politseit\u00f6\u00f6sse, kohtus\u00fcsteemi ja sotsiaalhoolekandesse, kui nimetada ainult m\u00f5nda peamist valdkonda. Riikliku alkoholipoliitika arutelu peamiselt otsustabki selle, kuhu oma t\u00e4helepanu keskendatakse. Astuda eemale, pesta k\u00e4ed puhtaks ja \u00f6elda, et las j\u00e4\u00e4b see ainult tootjate\/kauplejate ja tarbijate isikliku vastutuse alaks, seda varianti lihtsalt ei ole olemas. See variant l\u00f5ppeb esimese v\u00e4ljakutse, abipalve, \u00f5nnetuse j\u00e4rel, mille peale riik on kohustatud tegutsema, maksumaksja raha hakkab kuluma ja riik peab leidma uued viisid, kuidas tekkinud inimkadu kui ka rahaline ressurss asendada.<\/p>\n\n\n\n Riikliku alkoholipoliitika mandaat ei tulene mitte tahtest \u201ekaitsta t\u00e4iskasvanuid nende endi eest\u201c, vaid v\u00e4hendada ja ennetada peamiselt seda kahju, mida kogeb laiem \u00fchiskond. Kuigi alkoholi tarvitamine p\u00f5hjustab tarvitajale endale m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid tervislikke ja sotsiaalseid kahjusid, ei piirdu see probleem ainult nendega. Alkoholi tarvitamise \u00fchiskondlikud kahjud on igap\u00e4evaselt meie silme ees, ka Delfi veergudel. Kuid suur osa sellest j\u00e4\u00e4b tavainimeste jaoks n\u00e4gematuks, piirdudes ekspertide ja eesliinit\u00f6\u00f6tajate t\u00e4helepanuga, kellest vist k\u00fcll keegi ei tee ettepanekut alkoholipoliitika l\u00f5dvendamiseks.<\/p>\n\n\n\n Tarbija ise muidugi kogeb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju. Kuigi alkoholi tarvitamine on seotud umbes 200 erineva haiguse ja tervisekahjuga<\/a>, siis on selge, et alkohol ei kajastu k\u00f5igil nendel surmatunnistustel ega diagnoosidel. K\u00fcll on aga ka selge, et see meie \u00fchiskonnas oluline ja nii laialt tarbitud aine on probleeme suurendava ja riske t\u00f5stva m\u00f5juga.<\/p>\n\n\n\n Kuid kes meist ei v\u00f5taks endale erinevaid teadlikke riske. Vaba inimene ise teab mis teeb. Ka mina olen sellega n\u00f5us. P\u00f5him\u00f5tteliselt ja puht ideoloogiliselt peab vabas \u00fchiskonnas ka enda surnuks joomine lubatud olema. Kuid kas alkoholi tarvitamine ikka sobib v\u00f5imalikult vaba \u00fchiskonna s\u00fcmboliks ja lipukirjaks? M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk inimesi (noori) alustavad alkoholi tarvitamist v\u00e4lise surve m\u00f5jul, olgu siis selleks l\u00e4hema grupi ja s\u00f5pruskonna v\u00f5i laiem \u00fchiskondlik surve. Uuringud kinnitavad, et ka agressiivne alkoholitootjate reklaam suurendab alkoholi tarvitamist. Ja kui inimene juba tarvitab, avastavad paljud nende seast, et tegemist on s\u00f5ltuvusainega. Edasine tarvitamine ei ole enam vaba tahte v\u00e4ljendus, vaid sunnitud k\u00e4itumine. Kas selles kontekstis iga inimese vaba valiku r\u00f5humine ei ole veidi anakronistlik? Teadusmaailma arusaamine alkoholist ja selle m\u00f5just on kaugele edasi arenenud.<\/p>\n\n\n\n Puudutame veel \u00fchte tahku, mis k\u00e4sitleb inimese v\u00f5imet teha vaba valiku. Teadlikkus. Kas k\u00f5ik inimesed ikka teavad, et alkohol on ohtlik ja p\u00f5hjustab erinevaid riske? TAI 2022. aastal l\u00e4biviidud uuring<\/a> n\u00e4itas, et rinnav\u00e4hi ja alkoholi seost teadvustab vaid 11% Eesti naistest ning suu-, s\u00f6\u00f6gitoru- ja soolev\u00e4hi seosest alkoholiga olid teadlikud 27% elanikest. \u00dclioluline fakt \u2013 alkohol p\u00f5hjustab seitset erinevat v\u00e4hivormi \u2013 mida inimesed lihtsalt ei tea. Kui teadlik saab see vaba valik siis olla?<\/p>\n\n\n\n Tarbijaid puudutavad poliitikad peaksid looma ka turukeskkonna, kus inimesed oleksid k\u00f5ikidest riskidest teavitatud. Mingi toote puhul oleks see ju iseenesest m\u00f5istetav, et vastav info lisatakse konkreetsele tootele. Lausa kummastav on aga see, et alates 1978. aastast on alkoholitootjad Euroopa Liidus<\/a> korduvalt vabastatud kohustusest avaldada oma toodete pakendite m\u00e4rgistustel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave. Erinevatest terviseriskidest r\u00e4\u00e4kimata. Kui piima, limonaadi ja jogurti puhul on energiasisalduse teabe esitamine kohustuslik, miks ei peaks seda n\u00f5udma ka alkoholi puhul?<\/p>\n\n\n\n Istudes nendes oma ideoloogilistes kaevikutes, l\u00f5petaksin isikliku vaatega. Kuidas sobib selle v\u00f5imalikult vaba \u00fchiskonna pildiga kokku iseenesest m\u00f5istetav arusaamine, et mind, kui alkoholi mittetarbijat, sunnitakse olukorda, kus ma pean alkoholi\u00e4ri doteerimises kohustuslikult osalema? Alkoholiprobleemiga kaasnevad kulud katame me ju k\u00f5ik \u00fchiselt kinni. Ja inimesed nurisevad automaksu p\u00e4rast. Maksma peab ikka ainult oma auto eest. Aga mina pean teiste joomise tagaj\u00e4rgede kinnimaksmises osalema. Ja ma ei ole muidugi ainus, keda isiklikest vabadest valikutest tulenevalt alkoholi\u00e4ri ei puuduta. Ometi me katame need kahjud terve \u00fchiskonnana \u00fcheskoos. Ahjaa, ja mis puutub T\u0161ehhimaasse, siis selliste sotsiaalsete probleemide hindamisel ei toimi kindlasti h\u00e4sti \u201ek\u00e4isin t\u00e4naval ja joodikut ei n\u00e4inud\u201c meetod. Oma v\u00e4ga n\u00f5rga alkoholipoliitikaga riigina on T\u0161ehhimaa alkoholi tarvitamise absoluutses tipus<\/a>. K\u00f5ige v\u00e4rskema raporti<\/a> kohaselt tarvitab T\u0161ehhi elanikkonnast 15-18% alkoholi riskantsel viisil – see vastab hinnanguliselt 1,3 kuni 1,6 miljonile inimesele. Lisaks sellele kannatab 6\u201310% t\u00e4iskasvanutest (600 000 kuni 900 000 inimest) alkoholi kahjuliku tarbimise all. Alkoholi tarvitamise t\u00f5ttu sureb igal aastal 6000 kuni 7000 inimest, mis moodustab 6% T\u0161ehhi Vabariigi \u00fcldisest suremusest. Lisaks registreeritakse aastas 13 000 kuni 14 000 haiglaravi juhtumit alkoholiga seotud haiguste t\u00f5ttu, \u00fcle 15 000 juhtumi alkoholiga seotud \u00f5nnetuste t\u00f5ttu ning ligi 5000 liiklus\u00f5nnetust toimub alkoholijoobes. Praegused hinnangud alkoholi tarvitamise p\u00f5hjustatud sotsiaalsetele kuludele ulatuvad \u00fcle 80 miljardi T\u0161ehhi krooni aastas.<\/p>\n\n\n\n Lauri Beekmann 07.05.2025 – Nutika ja osava kommunikaatori ning arvamustoimetajana oskab Krister Paris oma arvamusloos \u201eriikliku alkoholipoliitika v\u00f5iks tervikuna hingusele saata\u201c nii absurdselt \u00e4\u00e4rmuslikele nuppudele vajutada, et seda t\u00f5en\u00e4oliselt keegi liig t\u00f5siselt ei v\u00f5ta, kuid innustab muidugi kaasa arutama ja vastu vaidlema. Mis ju ongi \u00fche korraliku arvamustoimetuse eesm\u00e4rk. \u201cMingi anakronismina usub riik, et peab t\u00e4iskasvanud inimesi […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":126,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":false,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","default_image_id":0,"font":"","enabled":false},"version":2}},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-125","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid"],"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/20250508_1402_Faceless-Reflection_simple_compose_01jtqrwpx8f5jrrqw9wjb6b7e4.png","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=125"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":127,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125\/revisions\/127"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/126"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=125"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=125"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=125"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Minu ainuke protestiaktsioon ongi s\u00e4ilitada ka endale \u00f5igus n\u00f5uda riigilt sekkumisi, et \u00fcles ehitada keskkonda, kus alkoholkahjud oleksid v\u00f5imalikult v\u00e4ikesed, kus inimesed oleksid terved ja teadlikud oma vabade valikute tegemisel. Ja t\u00f5endusp\u00f5hise alkoholipoliitika puhul ei pea muretsema ka lisanduvate kulude p\u00e4rast. OECD on oma raportis<\/a> v\u00e4lja toonud, et alkoholipoliitilised sekkumised toovad kaasa s\u00e4\u00e4stu, mis \u00fcletab rakendamise kulud – iga \u00fche USA dollari kohta, mis investeeritakse terviklikku poliitikapaketti, saadakse tagasi kuni 16 dollarit majandusliku kasuna.<\/p>\n\n\n\n
Eesti tubaka- ja alkoholikahjude v\u00e4hendamise koda<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"