{"id":221,"date":"2025-09-27T09:21:31","date_gmt":"2025-09-27T09:21:31","guid":{"rendered":"https:\/\/etakoda.ee\/?p=221"},"modified":"2025-09-27T09:25:40","modified_gmt":"2025-09-27T09:25:40","slug":"etak-i-esindus-arutas-eesti-politsei-esindajatega-alkoholiga-seotud-korrarikkumiste-statistikat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/2025\/09\/27\/etak-i-esindus-arutas-eesti-politsei-esindajatega-alkoholiga-seotud-korrarikkumiste-statistikat\/","title":{"rendered":"ETAK-i esindus arutas Eesti Politsei esindajatega alkoholiga seotud korrarikkumiste statistikat"},"content":{"rendered":"\n

27.09.2025 – ETAK-i liikmesorganisatsioonide esindajad kohtusid 23. septembril Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) t\u00f6\u00f6tajatega PPA peamajas Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n

Kohtumisel osalesid PPA-poolsed esindajad: s\u00fc\u00fctegude ja kogukonna turvalisuse anal\u00fc\u00fcsi grupijuht Merlin Nuiam\u00e4e, kommunikatsioonispetsialist Leana Loide ja ennetust\u00f6\u00f6 juht Gerli Gr\u00fcnberg. ETAK-i esindasid: Anneli Vares ja Laura P\u00f5ldma (VATEK), Aivar Haller (Eesti Lastevanemate Liit), Kadriliis Jaaksaar ja Karl-Martin Voovere (Eesti Arstiteadus\u00fcli\u00f5pilaste Selts), lisaks ETAK-i projektijuht Irmeline Hiie ja juhatuse liige Lauri Beekmann.<\/p>\n\n\n\n

Kohtumise peamiseks teemaks ja ETAK-i kandvaks huviks oli politsei statistika ja andmed, mis puudutavad korrarikkumisi ja kuritegusid, kus kas kandvaks p\u00f5hjuseks v\u00f5i siis v\u00e4hemalt oluliseks teguriks on alkoholi tarvitamine. Sotsiaalminister Karmen Joller k\u00e4is hiljuti politseiga koos patrullis ja v\u00f5ttis selle hiljem kokku j\u00e4rgmiselt: “Pean \u00fctlema, et K\u00d5IK v\u00e4ljakutsed, millele me reageerisime, olid \u00fchel v\u00f5i teisel moel seotud alkoholiga. Politseinikud kinnitasid, et v\u00e4hemalt 90% nende v\u00e4ljakutsetest ongi alkoholist tingitud.”<\/p>\n\n\n\n

Politseit\u00f6\u00f6tajad t\u00f5desid, et ametlikus statistikas sellised j\u00e4reldused paraku ei kajastu. Nimelt ei m\u00f5\u00f5deta k\u00f5ikidel nendel juhtudel alkoholijoovet, kus seda otseselt vaja ei ole. Seega on selline hinnang pigemini politseinike subjektiivne hinnang. Alkohol on see peamine probleemi allikas, kuid see lihtsalt ei j\u00f5ua ametlikku statistikasse.<\/p>\n\n\n\n

Meie \u00fcheks teema t\u00f5statamise l\u00e4htepunktiks oli Sotsiaalministeeriumi tellitud alkoholi p\u00f5hjustatud majanduskahjude raport, mis peaks l\u00e4hikuudel valmima. Sellistes kokkuv\u00f5tlikes raportites saab kaasata ainult olemasolevaid andmeid ja l\u00f5ppj\u00e4reldustes tuleb viidata puuduolevatele andmetele, mis t\u00e4hendab, et tegelik alkoholiga seotud kulu on alati suurem kui seda ametliku statistika p\u00f5hjal saab v\u00e4lja tuua.<\/p>\n\n\n\n

Politsei esindajad selgitasid ka, et nende t\u00f6\u00f6s oleks keeruline m\u00f5\u00f5ta, kust maalt alkoholi tarvitamise kontekstis sooritatud tegude tagaj\u00e4rgedega tegelemine ning seega siis ka sellega seotud kulu l\u00f5peb, kui tehakse n\u00e4iteks ohvritega v\u00f5i ka tegude sooritajatega j\u00e4relt\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n

Viimastel aastatel on nii L\u00e4tis kui ka Leedus alkoholi p\u00f5hjustatud majanduskulude raportid avaldatud. 2023. aastal L\u00e4tis avaldatud raport<\/a> t\u00f5des, et alkoholi liigtarvitamise otsesed ja kaudsed kulud moodustasid 2021. aastal 1,3\u20131,8% SKP-st. V\u00f5rdluseks, alkohoolsete jookide aktsiisilaekumised andsid samal aastal 0,7% SKP-st.<\/p>\n\n\n\n

Sarnane uurimus Leedus<\/a> leidis, et alkoholi tarbimise majanduskulu oli hinnanguliselt keskmiselt 543 miljonit eurot aastas, samal ajal kui alkoholiaktsiisi tulud olid 292\u2013384 miljonit eurot aastas (2015\u20132020).<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5lemas uuringus toodi samuti v\u00e4lja, et mitmed olulised andmed puudusid, mis oleksid majanduskulu hinnangut t\u00f5stnud. Alkoholitarbimisest tingitud majandusliku kahju hindamise raportites korduvad t\u00fc\u00fcpilised andmel\u00fcngad, mis viitavad sellele, et tegelikud kulud on hinnatust suuremad. Peamised puuduj\u00e4\u00e4gid on seotud otseste ja kaudsete kulude ebat\u00e4ieliku kajastusega, kuna arvestamata j\u00e4\u00e4vad sageli t\u00e4ielikud andmed t\u00f6\u00f6v\u00f5imekaotuse kuludest (sh presenteeism ja pikaajaline t\u00f6\u00f6lt puudumine), kohalike omavalitsuste lisakulud ning politsei ja vanglas\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6 kulud, samuti salakaubanduse tegelik m\u00f5ju. Lisaks takistavad hindamist andmete kvaliteedi ja k\u00e4ttesaadavuse probleemid, nagu administratiivandmete puudulikkus, diagnooside mittet\u00e4ielik registreerimine arstide poolt, mis kokkuv\u00f5ttes raskendab nii otseste kui kaudsete kulude t\u00e4pset arvutamist.<\/p>\n\n\n\n

Kohtumisel arutasimegi ka, et kui Eesti raport valmib ja avaldatakse kohalikud l\u00f5ppj\u00e4reldused, on oluline olla valmis juhtima ka t\u00e4helepanu puuduolevatele andmetele ning t\u00f5siasjale, et reaalne kogukulu, mida siis v\u00e4ljendavad ka patrullipolitseinike hinnangud, on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurem. Juttu oli ka e-sigarettide, illegaalsete narkootikumide levikust ja ennetust\u00f6\u00f6st ja selle efektiivsusest.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “S\u00f5ltuvush\u00e4irete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

27.09.2025 – ETAK-i liikmesorganisatsioonide esindajad kohtusid 23. septembril Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) t\u00f6\u00f6tajatega PPA peamajas Tallinnas. Kohtumisel osalesid PPA-poolsed esindajad: s\u00fc\u00fctegude ja kogukonna turvalisuse anal\u00fc\u00fcsi grupijuht Merlin Nuiam\u00e4e, kommunikatsioonispetsialist Leana Loide ja ennetust\u00f6\u00f6 juht Gerli Gr\u00fcnberg. ETAK-i esindasid: Anneli Vares ja Laura P\u00f5ldma (VATEK), Aivar Haller (Eesti Lastevanemate Liit), Kadriliis Jaaksaar ja Karl-Martin Voovere (Eesti […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":224,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":false,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","default_image_id":0,"font":"","enabled":false},"version":2}},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-221","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid"],"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/Untitled-design.png","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=221"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":225,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221\/revisions\/225"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/224"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=221"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=221"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=221"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}