{"id":235,"date":"2025-10-01T15:53:50","date_gmt":"2025-10-01T15:53:50","guid":{"rendered":"https:\/\/etakoda.ee\/?p=235"},"modified":"2026-02-03T17:45:37","modified_gmt":"2026-02-03T17:45:37","slug":"alkohol-isegi-vaikestes-kogustes-suurendab-toenaoliselt-dementsuse-riski","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/2025\/10\/01\/alkohol-isegi-vaikestes-kogustes-suurendab-toenaoliselt-dementsuse-riski\/","title":{"rendered":"Alkohol, isegi v\u00e4ikestes kogustes, suurendab t\u00f5en\u00e4oliselt dementsuse riski"},"content":{"rendered":"\n

Alkoholi tarvitamine, \u00fcksk\u00f5ik millises koguses, suurendab t\u00f5en\u00e4oliselt dementsuse riski, viitab seni suurim kombineeritud vaatlus- ja geneetiline uuring, mis avaldati ajakirjas BMJ Evidence Based Medicine.<\/p>\n\n\n\n

Isegi kerge joomine, mida vaatlusandmete p\u00f5hjal on peetud kaitsvaks, ei n\u00e4i riski v\u00e4hendavat. Uuringu j\u00e4rgi kasvab risk koos tarbitava alkoholikoguse suurenemisega.<\/p>\n\n\n\n

Seni on arvatud, et ajutervise jaoks v\u00f5ib olla olemas \u201eoptimaalne\u201d alkoholi annus. Enamik varasemaid uuringuid on keskendunud eakamatele inimestele v\u00f5i pole eristanud endisi ja eluaegseid karsklasi, mis raskendab p\u00f5hjuslikkuse j\u00e4reldamist, m\u00e4rgivad uurijad.<\/p>\n\n\n\n

Nende probleemide \u00fcletamiseks ja t\u00f5endusliku aluse tugevdamiseks kasutasid teadlased vaatlusandmeid ja geneetilisi meetodeid (Mendeli randomiseerimine) kahest suurest bioloogilisest andmepangast kogu alkoholitarbimise “doosi” ulatuses.<\/p>\n\n\n\n

Need olid USA Million Veteran Program (MVP), kuhu kuuluvad Euroopa, Aafrika ja Ladina-Ameerika p\u00e4ritolu inimesed, ning UK Biobank (UKB), kuhu kuuluvad valdavalt Euroopa p\u00e4ritolu inimesed.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4htehetkel 56 kuni 72 aastat vanu osalejaid j\u00e4lgiti alates v\u00e4rbamisest kuni esimese dementsuse diagnoosini, surmani v\u00f5i viimase j\u00e4relkontrolli kuup\u00e4evani (MVP puhul detsember 2019, UKB puhul jaanuar 2022), olenevalt sellest, kumb saabus varem. USA r\u00fchmas oli keskmine j\u00e4lgimisperiood 4 aastat, \u00dchendkuningriigi r\u00fchmas 12 aastat.<\/p>\n\n\n\n

Alkoholi tarvitamise andmed saadi k\u00fcsimustikest, kus \u00fcle 90% osalejatest teatas, et nad tarvitavad alkoholi, ja kliinilisest s\u00f5eltestist AUDIT-C (Alcohol Use Disorders Identification Test). Test hindab riskantse tarvitamise mustreid, sealhulgas joomiss\u00f6\u00f6stude sagedust (6 v\u00f5i enam joogi\u00fchikut korraga).<\/p>\n\n\n\n

Vaatlusanal\u00fc\u00fcsidesse kaasati kokku 559 559 osalejat m\u00f5lemast r\u00fchmast. J\u00e4lgimisperioodil arenes dementsus 14 540 inimesel, neist 10 564 USA r\u00fchmas ja 3 976 \u00dchendkuningriigi r\u00fchmas. Suri 48 034 osalejat, neist 28 738 USA r\u00fchmas ja 19 296 \u00dchendkuningriigi r\u00fchmas.<\/p>\n\n\n\n

Vaatlusanal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itasid alkoholi tarvitamise ja dementsuse riski vahel U-kujulist seost. V\u00f5rreldes kergete tarvitajatega (alla 7 joogi\u00fchiku n\u00e4dalas) oli risk 41% k\u00f5rgem nii mittetarvitajatel kui ka rohketel tarvitajatel, kes tarvitasid 40 v\u00f5i enam joogi\u00fchikut n\u00e4dalas. Alkoholis\u00f5ltlastel oli risk 51% k\u00f5rgem.<\/p>\n\n\n\n

Mendeli randomiseerimisega tehtud geneetilised anal\u00fc\u00fcsid kasutasid v\u00f5tmeandmeid mitmest suurest \u00fcksikuuringust, mis olid genoomi\u00fclesed assotsiatsiooniuuringud (GWAS) dementsuse teemal. Kokku h\u00f5lmasid need 2,4 miljonit osalejat, et hinnata eluaegseid, mitte praeguseid, geneetiliselt prognoositavaid riske.<\/p>\n\n\n\n

Mendeli randomiseerimine kasutab geneetilisi andmeid, et minimeerida teiste potentsiaalselt m\u00f5jutavate tegurite m\u00f5ju ja hinnata p\u00f5hjuslikke seoseid. Geneetiline risk mingi tunnuse suhtes (siin alkoholi tarvitamine) toimib justkui selle tunnuse asendusm\u00f5\u00f5dikuna.<\/p>\n\n\n\n

Kasutati kolme alkoholitarbimisega seotud geneetilist m\u00f5\u00f5dikut erinevate kokkupuudeteguritena, et uurida alkoholi koguse, samuti problemaatilise ja s\u00f5ltuva joomise m\u00f5ju dementsuse riskile. Need kokkupuuted olid: eneseraporteeritud n\u00e4dalased joogi\u00fchikud (641 s\u00f5ltumatut geneetilist varianti), probleemne riskitarvitamine (80 varianti) ja alkoholis\u00f5ltuvus (66 varianti).<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igi kolme kokkupuute puhul seostus suurem geneetiline risk k\u00f5rgema dementsuse riskiga ning mida suurem oli alkoholi tarvitamine, seda lineaarsemalt risk kasvas.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rgem geneetiline risk k\u00f5igi 3 kokkupuutetaseme puhul oli seotud suurenenud dementsuse riskiga, kusjuures dementsuse risk suurenes lineaarselt koos alkoholitarbimise suurenemisega.<\/p>\n\n\n\n

Kuid alkoholitarbimise ja dementsuse vahel ei leitud U-kujulist seost ning v\u00e4hese alkoholitarbimise kaitsevat m\u00f5ju ei t\u00e4heldatud. Selle asemel suurenes dementsuse risk j\u00e4rk-j\u00e4rgult koos geneetiliselt ennustatud joomise suurenemisega.<\/p>\n\n\n\n

Veelgi enam, neil, kellel hiljem diagnoositi dementsus, v\u00e4henes alkoholi tarvitamine aastate jooksul enne diagnoosi, mis viitab vastupidisele p\u00f5hjuslikkusele. See t\u00e4hendab, et varajane kognitiivne langus v\u00f5ib viia alkoholi tarvitamise v\u00e4henemiseni ning v\u00f5ib selgitada varasemates vaatlusandmetes n\u00e4idatud n\u00e4ilist kaitsvat toimet, \u00fctlevad uurijad.<\/p>\n\n\n\n

Autorid tunnistavad, et peamine piirang on asjaolu, et k\u00f5ige tugevamad statistilised seosed ilmnesid Euroopa p\u00e4ritolu inimestel, mis tuleneb sellesse r\u00fchma kuuluvate osalejate suuremast arvust. Lisaks tugineb Mendeli randomiseerimine eeldustele, mida ei saa t\u00e4ielikult kontrollida.<\/p>\n\n\n\n

Siiski v\u00e4idavad nad, et nende tulemused “vaidlustavad arusaama, et v\u00e4hesed alkoholikogused kaitsevad n\u00e4rvis\u00fcsteemi.”<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5ttes kirjutavad autorid: \u201eMeie uuringu tulemused toetavad j\u00e4reldust, et igasugune alkoholi tarvitamine avaldab dementsuse riskile kahjulikku m\u00f5ju ning t\u00f5endeid m\u00f5\u00f5duka tarvitamise varasemalt eeldatud kaitsva toime kohta ei ole.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMeie uuringus enne dementsuse diagnoosi t\u00e4heldatud alkoholi tarvitamise v\u00e4henemise muster r\u00f5hutab, kui keeruline on teha vaatlusandmetest p\u00f5hjuslikke j\u00e4reldusi, eriti eakate populatsioonides.<\/p>\n\n\n\n

“Meie tulemused r\u00f5hutavad, kui oluline on alkoholi ja dementsuse uuringutes arvestada p\u00f6\u00f6rdp\u00f5hjuslikkuse ja j\u00e4\u00e4ksegajatega, ning need viitavad sellele, et alkoholitarbimise v\u00e4hendamine v\u00f5ib olla oluline strateegia dementsuse ennetamiseks.”<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Allikas: BMJ Evidence-Based Medicine<\/a><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “S\u00f5ltuvush\u00e4irete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Alkoholi tarvitamine, \u00fcksk\u00f5ik millises koguses, suurendab t\u00f5en\u00e4oliselt dementsuse riski, viitab seni suurim kombineeritud vaatlus- ja geneetiline uuring, mis avaldati ajakirjas BMJ Evidence Based Medicine. Isegi kerge joomine, mida vaatlusandmete p\u00f5hjal on peetud kaitsvaks, ei n\u00e4i riski v\u00e4hendavat. Uuringu j\u00e4rgi kasvab risk koos tarbitava alkoholikoguse suurenemisega. Seni on arvatud, et ajutervise jaoks v\u00f5ib olla olemas \u201eoptimaalne\u201d […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":236,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":false,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","default_image_id":0,"font":"","enabled":false},"version":2},"jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[5],"tags":[112,16,19,113,114,27,111,115],"class_list":["post-235","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid","tag-ajutervis","tag-alkohol","tag-alkoholipoliitika","tag-alzheimer","tag-dementsus","tag-rahvatervis","tag-riskitegurid","tag-teadusuuringud"],"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/20251001_1852_Surreal-Wine-Brain-Explosion_simple_compose_01k6g7gq97fmg8vrrgf9fg28en.png","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/235","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=235"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/235\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":345,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/235\/revisions\/345"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/236"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=235"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=235"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}