{"id":28,"date":"2024-01-02T12:11:00","date_gmt":"2024-01-02T12:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--etakvrgustik-vib.ee\/?p=28"},"modified":"2024-01-03T12:13:12","modified_gmt":"2024-01-03T12:13:12","slug":"riigi-alkoholipoliitika-ristteel-kaitstes-tervist-toostuse-huvide-eest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/2024\/01\/02\/riigi-alkoholipoliitika-ristteel-kaitstes-tervist-toostuse-huvide-eest\/","title":{"rendered":"Riigi alkoholipoliitika ristteel: kaitstes tervist t\u00f6\u00f6stuse huvide eest\u00a0"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">02.01.2024 &#8211; \u00dchiskonna ja riigi huvi on v\u00e4hendada alkoholitarbimist. See on selge s\u00f5num, mille on v\u00e4lja \u00f6elnud nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kui ka Eesti valitsus. WHO globaalses alkoholi tarvitamisega seotud kahjude v\u00e4hendamise strateegias on seatud eesm\u00e4rk v\u00e4hendada alkoholitarbimist aastaks 2025 v\u00e4hemalt 10%.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">2023. aasta mais toimunud Maailma Terviseorganisatsiooni ja Balti riikide alkoholi- ja rahanduspoliitika ekspertide ja teadlaste kohtumisel toodi aga v\u00e4lja, et kolmes Balti riigis on alkoholitarbimine \u00fcks k\u00f5rgemaid Euroopas, nagu ka alkoholist tingitud haiguskoormus. Eesti elanikud tarbisid 2022. aastal t\u00e4iskasvanud elaniku kohta keskmiselt 11,2 liitrit absoluutalkoholi. Otseselt alkoholist p\u00f5hjustatud haigustesse suri 2021. aastal 753 inimest, mis on viimaste aegade k\u00f5rgeim n\u00e4itaja.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alkoholi tarvitamisega seotud kahjud on ennetatavad, tarvitamata j\u00e4tmise korral \u00e4rahoitavad. Seega on valdkonnas v\u00f5imalik ellu kutsuda reaalseid muutuseid: mida v\u00e4hem tarvitatakse alkoholi, seda v\u00e4iksemad on kahjud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eel\u00f6eldu valguses peaks riigi alkoholipoliitikas olema selge suund v\u00e4hendada alkoholi\u00e4ri. Me soovime, et majandus kasvaks ja turud elavneksid, kuid mitte alkoholi\u00e4ri abil ja rahva tervise arvelt. Majanduslike eesm\u00e4rkide ja \u00fchiskonna heaolu vahel on huvide konflikt ja sellest oleks vaja rohkem avalikult r\u00e4\u00e4kida, eriti alkoholipoliitika kujundamisel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Tubakapoliitika eeskuju<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hea n\u00e4ide on tubakapoliitika, mille puhul on sarnased j\u00e4reldused juba tehtud. Soome on seadnud <a href=\"https:\/\/suomenash.fi\/en\/tobacco-policy\/development-in-finland\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">tubakaseaduse eesm\u00e4rgiks<\/a> tubaka ja teiste nikotiini toodete tarvitamise l\u00f5petamise aastaks 2030.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eestis aastal 2005 ratifitseeritud <a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/903138\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">WHO tubaka tarbimise leviku v\u00e4hendamise raamkonventsioon<\/a>is t\u00f5detakse vajadust olla valvel et tubat\u00f6\u00f6stus ei \u00f5\u00f5nestaks tegevusi, mis aitavad kaasa tubaka tarbimise v\u00e4hendamisele; samuti tuleb m\u00e4rgata tubakat\u00f6\u00f6stuse tegevusi, mis kahjustavad tubakatarbimise leviku v\u00e4hendamist. Seega ei t\u00e4henda \u00e4ri legaalsus, et sektori esindajatel oleks \u00f5igus oma \u00e4ri puudutavat poliitikat kujundada. Vastupidi: huvide konflikti t\u00f5ttu peaks nad olema sellest v\u00e4listatud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viidatud artikli 5 l\u00f5ike 3 rakendamiseks on WHO andnud k\u00e4esoleval aastal ka konkreetsed <a href=\"https:\/\/iris.who.int\/bitstream\/handle\/10665\/367930\/WHO-EURO-2023-7320-47086-68869-est.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">suunised<\/a>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Alkoholikahjude t\u00f5endusp\u00f5hisus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui kaugele v\u00f5ime minna tubaka ja alkoholi v\u00f5rdlemisega? \u00dcks on kohvikutes ja restoranides seadusega keelatud, teise puhul k\u00fcsib ettekandja: \u201eKas soovite juurde?\u201c \u00dche tarbija peab minema vihmaski hoone k\u00f5rval olevale alale, teist serveeritakse presidendi vastuv\u00f5tul. \u00dchiskondlik kuvand on neil seega erinev.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mida \u00fctlevad aga teaduslikud allikad ja t\u00f5endid?&nbsp;Nende kahe legaalse s\u00f5ltuvusaine \u00fcheks peamiseks erinevuseks oli pikka aega arusaamine, et m\u00f5\u00f5dukal tarvitamisel on tegemist v\u00e4gagi eritoimeliste ainetega. Tubaka ohtlikkus algab esimesest mahvist, kuid m\u00f5\u00f5dukat alkoholitarbimist peeti ohutuks ja v\u00f5ib-olla kasulikukski. T\u00e4naseks on teaduslikes seisukohtades toimunud selge p\u00f6\u00f6re.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>2018. aastal ajakirjas The Lancet avaldatud mastaapses uurimuses \u201e<a href=\"https:\/\/www.thelancet.com\/journals\/lancet\/article\/PIIS0140-6736(18)31310-2\/fulltext\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Global Burden of Disease<\/a>\u201c j\u00e4reldati j\u00e4rgnevat: \u201eMeie tulemused n\u00e4itavad, et k\u00f5ige ohutum joomise tase on mitte \u00fcldse juua.\u201c (\u201eOur results show that the safest level of drinking is none.\u201c)<\/li>\n\n\n\n<li>2023. aasta alguses kinnitas <a href=\"https:\/\/www.who.int\/europe\/news\/item\/04-01-2023-no-level-of-alcohol-consumption-is-safe-for-our-health\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">WHO taas<\/a>, et me ei tohiks r\u00e4\u00e4kida ohututest alkoholikogustest. \u201eMe ei saa r\u00e4\u00e4kida niinimetatud ohutust alkoholitarbimise tasemest. Pole oluline, kui palju sa jood \u2013 risk jooja tervisele algab esimesest tilgast igasugusest alkohoolsest joogist. Ainus, mida me kindlalt \u00f6elda saame, on see, et mida rohkem juua, seda kahjulikum see on \u2013 v\u00f5i teisis\u00f5nu, mida v\u00e4hem juua, seda ohutum see on,\u201c \u00fctles Dr Carina Ferreira-Borges, WHO Euroopa mittenakkavate haiguste osakonna juht.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Rahvusvahelise V\u00e4hiuuringute Agentuuri (IARC) avaldatavas \u201e<a href=\"https:\/\/cancer-code-europe.iarc.fr\/index.php\/en\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Euroopa v\u00e4hivastases tegevuskava<\/a>s\u201c tuuakse v\u00e4lja 12 soovitust v\u00e4hi ennetamiseks. \u00dcks nendest k\u00f5lab j\u00e4rgnevalt: \u201eV\u00e4hi ennetamise vaatenurgast on alkoholi mittetarvitamine parim variant.\u201d&nbsp;Alkohol v\u00f5ib p\u00f5hjustada seitset v\u00e4hivormi ja kuulub 80-ndate aastate l\u00f5pust alates kantserogeensete ainete nimekirja, olles koos tubaka ja asbestiga 1. grupi kantserogeen.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>K\u00e4esoleva aasta suvel avaldas P\u00f5hjamaade Ministrite N\u00f5ukogu P\u00f5hjamaade (koos Baltimaade) teadlaste v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud toitumisalased n\u00f5uanded (<a href=\"https:\/\/pub.norden.org\/nord2023-003\/recommendations.html\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Nordic Nutrition Recommendations<\/a>), milles t\u00f5detakse alkoholi kohta j\u00e4rgnevat: \u201eKogutud t\u00f5endite p\u00f5hjal soovitatakse v\u00e4ltida alkoholi tarbimist. Kuna inimtervisele ohutu alkoholitarbimise piirm\u00e4\u00e4ra ei ole praegu kindlaks m\u00e4\u00e4ratud, soovitab NNR2023 alkoholist hoiduda.\u201c&nbsp;&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nende teadusp\u00f5histe n\u00e4idete p\u00f5hjal saab j\u00e4reldada, et alkoholi ja tubakat saab p\u00e4ris h\u00e4sti v\u00f5rrelda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Alkoholitarvitamise sotsiaalne m\u00f5ju<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alkoholitarvitamisega v\u00f5ivad kaasneda ka sotsiaalsed probleemid alates perev\u00e4givallast ja vaimse tervise probleemidest kuni joobes juhtimise ja kuritegevuseni. K\u00fcmned tuhanded lapsed elavad perekonnas, kus \u00fcks vanem v\u00f5i m\u00f5lemad on alkoholis\u00f5ltuvuses ja sel keskkonnal on m\u00f5ju kogu nende elule. Suur murekoht on ka alkoholi k\u00e4ttesaadavus lastele ja alkoholi tarvitamine Eestis laste ja noorte hulgas. Tervise Arengu Instituudi andmetel on 13-aastaselt v\u00f5i varem end alkoholist purju joonud 11,9%, ligi viiendik noortest on olnud alkoholijoobes korduvalt. Politsei \u00fcldstatistika p\u00f5hjal on k\u00f5ige levinumaks v\u00e4\u00e4rteoks alaealiste puhul alkoholiseaduse rikkumine ehk alkoholi tarvitamine. Uuringud kinnitavad alkoholitarbimise ja v\u00e4givaldse k\u00e4itumise seoseid. Alkohol v\u00f5ib toimida sotsiaalsete normide l\u00f5hkujana, p\u00f5hjustades sotsiaalselt aktsepteerimata k\u00e4itumist v\u00f5i m\u00f5jutada v\u00e4givalla teel konflikte lahendama. Eesti on alla kirjutanud WHO Euroopa alkoholihartale, millega oleme kinnitanud, et k\u00f5igil lastel ja noortel on \u00f5igus kasvada \u00fcles alkoholivabas keskkonnas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Riigi panus alkoholikahjude v\u00e4hendamisse<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Valikut ei saa keelata, kuid oluline on olla riskidega kursis, et teha teadlikke otsuseid. Mida me t\u00e4na tahame \u00f6elda on suunatud riigile ja ministeeriumitele. Alkohol ei ole tavap\u00e4rane toode. Mida v\u00e4hem inimesed joovad, seda parem. Allakirjutanute soov on, et Eesti riik kaitseks rahvatervist puudutavate seaduste kehtestamisel ja rakendamisel otsuseid alkoholit\u00f6\u00f6stuse \u00e4rihuvide eest.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Praegu k\u00e4ib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis koos t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mis koosneb valdavalt alkoholi- ja reklaamit\u00f6\u00f6stuse esindajatest ning mille eesm\u00e4rgid on s\u00f5nastanud alkoholi\u00e4ri kasvust huvitatud osapooled. Sihiks on v\u00e4hendada alkoholi reklaamimisele kehtivaid piiranguid, j\u00e4ttes suurema vastutuse tootjate ja reklaamijate eneseregulatsioonile.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eespool kirjutatust tulenevalt kutsume \u00fcles poliitikuid ja ministeeriume v\u00f5tma uue aasta \u00fcheks eesm\u00e4rgiks v\u00e4hendada huvide konflikti, seda eriti tervisepoliitikas. Me ei tohiks lubada oma inimeste, eriti laste ja noorte tervist puudutavat seadusloomet m\u00f5jutada osapooltel, kelle \u00e4ritulu s\u00f5ltub neist regulatsioonidest.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Eesti tubaka- ja alkoholikahjude v\u00e4hendamise koja liikmed:<\/em>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Neeme T\u00f5nisson, <\/strong>Eesti Arstide Liit<br><strong>Anne Kleinberg<\/strong>, Eesti Ps\u00fchhiaatrite Selts&nbsp;<br><strong>Varje Ojala<\/strong>, Lastekaitse Liit<br><strong>Maie Egipt<\/strong>, Eesti V\u00e4hiliit&nbsp;<br><strong>Aivar Haller<\/strong>, Eesti Lastevanemate Liit&nbsp;<br><strong>Marje Oona<\/strong>, Eesti Perearstide Selts&nbsp;<br><strong>Liis Borissenko<\/strong>, Avatud Lootuse Fond<br><strong>Lauri Beekmann<\/strong>, Eesti Karskusliit&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>02.01.2024 &#8211; \u00dchiskonna ja riigi huvi on v\u00e4hendada alkoholitarbimist. See on selge s\u00f5num, mille on v\u00e4lja \u00f6elnud nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kui ka Eesti valitsus. WHO globaalses alkoholi tarvitamisega seotud kahjude v\u00e4hendamise strateegias on seatud eesm\u00e4rk v\u00e4hendada alkoholitarbimist aastaks 2025 v\u00e4hemalt 10%. 2023. aasta mais toimunud Maailma Terviseorganisatsiooni ja Balti riikide alkoholi- ja rahanduspoliitika ekspertide [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":false,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","default_image_id":0,"font":"","enabled":false},"version":2},"jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-28","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":29,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28\/revisions\/29"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}