{"id":305,"date":"2026-01-02T11:18:37","date_gmt":"2026-01-02T11:18:37","guid":{"rendered":"https:\/\/etakoda.ee\/?p=305"},"modified":"2026-01-02T11:19:53","modified_gmt":"2026-01-02T11:19:53","slug":"iga-kolmas-vigastuste-tottu-toimunud-surm-on-pohjustatud-alkoholist-who-euroopa-piirkond-rohutab-taas-alkoholikahjusid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/2026\/01\/02\/iga-kolmas-vigastuste-tottu-toimunud-surm-on-pohjustatud-alkoholist-who-euroopa-piirkond-rohutab-taas-alkoholikahjusid\/","title":{"rendered":"Iga kolmas vigastuste t\u00f5ttu toimunud surm on p\u00f5hjustatud alkoholist, WHO Euroopa piirkond r\u00f5hutab taas alkoholikahjusid"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">02.01.2026 &#8211; P\u00fchade ajal kaasneb t\u00e4histamisega sageli suurem alkoholitarbimine, mis v\u00f5ib suurendada vigastuste riski, sealhulgas liiklusvigastuste, kukkumiste, p\u00f5letuste, m\u00fcrgistuste ja isikutevahelise v\u00e4givalla riski.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Igast kolmest vigastuste ja v\u00e4givalla tagaj\u00e4rjel surnud inimesest on \u00fche surma p\u00f5hjustanud alkohol, n\u00e4itab uus WHO Euroopa faktileht &#8220;<a href=\"https:\/\/www.who.int\/europe\/publications\/i\/item\/WHO-EURO-2025-12985-52759-82010\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Alkoholist tingitud vigastused WHO Euroopa regioonis: p\u00f5hiliste leidude \u00fclevaade 2019. aasta andmete p\u00f5hjal<\/a>&#8220;. \u00dckski teine ps\u00fchhoaktiivne aine ei panusta nii suurel m\u00e4\u00e4ral nii tahtmatutesse kui ka tahtlikesse vigastustesse, alates liiklussurmadest kuni enesekahjustamiseni. Alkohol on eriti ohtlik noortele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">2019. aastal, millest p\u00e4rinevad WHO viimased k\u00e4ttesaadavad andmed, oli regioonis peaaegu 145 000 vigastustest tingitud surmajuhtumit alkoholi p\u00f5hjustatud. Suurimad alkoholi t\u00f5ttu tekkinud vigastuste kategooriad olid enesevigastamine, liiklus\u00f5nnetused ja kukkumised.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image alignright size-full is-resized\"><a href=\"https:\/\/iris.who.int\/server\/api\/core\/bitstreams\/c4a0cc71-cec1-4fb8-9528-9790445b66fd\/content\" target=\"_blank\" rel=\" noreferrer noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"627\" height=\"867\" src=\"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Screenshot-2026-01-02-131509.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-306\" style=\"width:323px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Screenshot-2026-01-02-131509.png 627w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Screenshot-2026-01-02-131509-217x300.png 217w\" sizes=\"auto, (max-width: 627px) 100vw, 627px\" \/><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eAlkohol on m\u00fcrgine aine, mis mitte ainult ei p\u00f5hjusta 7 liiki v\u00e4hki ja teisi mittenakkushaigusi, vaid halvendab ka otsustusv\u00f5imet ja enesekontrolli, aeglustab reaktsiooniaega, v\u00e4hendab koordinatsiooni ning soodustab riskik\u00e4itumist,\u201d selgitas WHO Euroopa piirkonna alkoholi, ebaseaduslike uimastite ja vanglatervise regionaaln\u00f5unik <strong>Carina Ferreira Borges<\/strong>. \u201eSeet\u00f5ttu n\u00e4emegi, et alkohol on seotud nii paljude ennetatavate vigastuste ja vigastussurmadega.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alkohol on maailmas \u00fcks peamisi ennetatavaid vigastuste p\u00f5hjuseid ja annab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse piirkonna suremusse, sest WHO Euroopa piirkonnas on maailma k\u00f5rgeimad alkoholitarbimise tasemed. Hinnanguliselt p\u00f5hjustab alkohol piirkonnas igal aastal umbes 800 000 surma, see t\u00e4hendab \u00fcks iga 11 surma kohta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Alkohol ja v\u00e4givald: surmav seos<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alkohol on \u00fcks tugevamaid ja j\u00e4rjepidevamaid v\u00e4givalla ja agressiivsuse m\u00f5jutegureid. 2019. aastal oli piirkonnas isikutevahelise v\u00e4givalla t\u00f5ttu umbes 26 500 surmajuhtumit ning \u00fcle 40% neist olid alkoholile omistatavad. Alkohol seostus ka enam kui kolmandikuga k\u00f5igist enesekahjustamisega seotud surmadest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alkohol on v\u00e4givalla tugev katal\u00fcsaator. Globaalsed ja Euroopa andmed n\u00e4itavad, et alkohol ei kahjusta ainult neid, kes seda tarbivad, vaid m\u00f5jutab ebaproportsionaalselt ka neid, kes on nende l\u00e4heduses, eriti naisi ja lapsi. Alkohol on l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla oluline riskitegur, suurendades nii selle esinemissagedust kui ka raskust, seades pered ja kogukonnad ohtu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samas kajastavad ametlikud andmed vaid osa tegelikust koormusest, eriti soop\u00f5hise ja muude v\u00e4givallavormide puhul, mis on stigmatiseeritud ja millest teatatakse liiga harva.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">WHO Euroopa piirkonna soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ja inim\u00f5iguste tehniline n\u00f5unik Melanie Hyde r\u00f5hutas: \u201eT\u00f5endid n\u00e4itavad, et meeste kahjulik alkoholitarvitamine on l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla toimepanemise riskitegur. See on riskitegur, mida saab ennetuses m\u00f5jutada. Teame ka, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givalda kogenud naistel on kaks korda suurem t\u00f5en\u00e4osus alkoholi tarvitamise h\u00e4irete tekkeks, seega peavad k\u00f5ik tervishoiut\u00f6\u00f6tajad m\u00f5istma v\u00e4givallaga seotud kliiniliste seisundite spektrit ja oskama reageerida kannatanukeskselt ja sootundlikult.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See haakub WHO Euroopa piirkonna naiste ja t\u00fcdrukute vastu suunatud v\u00e4givalla algatusega, mis k\u00e4ivitati selleks, et tervishoiusektor vastaks v\u00e4givalla all kannatavate naiste ja t\u00fcdrukute f\u00fc\u00fcsilise ja vaimse tervise vajadustele.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-embed alignleft is-type-rich is-provider-twitter wp-block-embed-twitter\"><div class=\"wp-block-embed__wrapper\">\n<div class=\"embed-twitter\"><blockquote class=\"twitter-tweet\" data-width=\"500\" data-dnt=\"true\"><p lang=\"en\" dir=\"ltr\"><a href=\"https:\/\/twitter.com\/hashtag\/Alcohol?src=hash&amp;ref_src=twsrc%5Etfw\">#Alcohol<\/a> contributed to more than 1 in 3 road injury deaths in our Region in 2019.<br><br>\ud83c\udd95 &quot;Alcohol-attributable injuries in the WHO European Region&quot; underscores the need for stronger alcohol policies to reduce preventable injury deaths across our Region.<a href=\"https:\/\/t.co\/1XD0bOkqJ4\">https:\/\/t.co\/1XD0bOkqJ4<\/a> <a href=\"https:\/\/t.co\/u0TDRmlomZ\">pic.twitter.com\/u0TDRmlomZ<\/a><\/p>&mdash; WHO\/Europe (@WHO_Europe) <a href=\"https:\/\/twitter.com\/WHO_Europe\/status\/2003939262769553625?ref_src=twsrc%5Etfw\">December 24, 2025<\/a><\/blockquote><script async src=\"https:\/\/platform.twitter.com\/widgets.js\" charset=\"utf-8\"><\/script><\/div>\n<\/div><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>T\u00f5sine oht noortele<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Noorukite ja noorte t\u00e4iskasvanute puhul kujutab alkohol endast eriti t\u00f5sist ohtu. See on regioonis noorte seas vigastustest tingitud puude ja enneaegse surma \u00fcks peamisi riskitegureid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eEhkki noored v\u00f5ivad tarvitada alkoholi harvemini kui vanemad t\u00e4iskasvanud, on nad altimad episoodilisele liigjoomisele \u2013 suure koguse alkoholi tarbimisele l\u00fchikese aja jooksul,&#8221; \u00fctles Jonathon Passmore, WHO Euroopa piirkondlik n\u00f5unik liiklusohutuse ja vigastuste ennetamise alal. \u201eSee muster suurendab j\u00e4rsult tahtmatute vigastuste, n\u00e4iteks liiklusvigastuste, uppumiste ja kukkumiste t\u00f5en\u00e4osust, samuti v\u00e4givalla ja enesekahjustamise riski.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Noorte puhul v\u00f5ib alkohol m\u00f5jutada aju arengut ja otsustamist, tekitada probleeme m\u00e4lu ja \u00f5ppimisega ning suurendada pikaajalise kahju riski, sealhulgas alkoholi tarvitamise h\u00e4irete ja muude vaimse tervise probleemide riski.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Ebav\u00f5rdsus riikide vahel<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vaatamata viimase kahe k\u00fcmnendi jooksul tehtud edusammudele, ilmnevad piirkonnas j\u00e4tkuvalt s\u00fcgavad alampiirkondlikud erinevused alkoholist p\u00f5hjustatud vigastuste osas. Vanusstandardiseeritud suremuskordajad on k\u00f5rgeimad Ida-Euroopa riikides.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alampiirkondlik l\u00f5he on ilmne ka alkoholist p\u00f5hjustatud vigastussurmade osakaalus: paljudes Ida-Euroopa riikides on \u00fcle 50% k\u00f5igist vigastussurmadest seotud alkoholiga, v\u00f5rreldes v\u00e4hem kui 20 protsendiga paljudes L\u00e4\u00e4ne- ja L\u00f5una-Euroopa riikides. Need erinevused peegeldavad erisusi joomisharjumustes, episoodilise liigjoomise levimuses ning alkoholipoliitika meetmete tugevuses, sealhulgas regulatsioonis, j\u00e4relevalves ja ravi k\u00e4ttesaadavuses.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Toimivad poliitikameetmed: mida saab teha alkoholikahjude v\u00e4hendamiseks<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alkoholi tarvitamise j\u00e4tkuvad tervisekahjud ja piirkonna-sisesed ebav\u00f5rdsused n\u00f5uavad t\u00e4naseni j\u00e4rjepidevat ja sihitud tegutsemist. WHO soovitab j\u00e4rgmisi kulut\u00f5husaid ja suure m\u00f5juga meetmeid, mille tulemuslikkus on t\u00f5endatud:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>alkohoolsete jookide maksude ja hindade t\u00f5stmine;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>k\u00e4ttesaadavuse piiramine m\u00fc\u00fcgiaegade, m\u00fc\u00fcgip\u00e4evade ja m\u00fc\u00fcgikohtade piirangutega;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>reklaamimise keelamine v\u00f5i piiramine, eriti digitaalses keskkonnas ja sotsiaalmeedias;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>joobes juhtimise vastaste seaduste ja j\u00f5ustamise tugevdamine;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>s\u00f5eluuringute ja l\u00fchisekkumiste l\u00f5imimine esmatasandi tervishoidu, erakorralise meditsiini osakondadesse ja traumaravi \u00fcksustesse, et avastada tervistkahjustav alkoholitarvitamine varakult.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Need sammud v\u00f5iksid igal aastal \u00e4ra hoida k\u00fcmneid tuhandeid enneaegseid surmasid, v\u00e4hendada oluliselt alkoholiga seotud vigastuste koormust ning aidata kaasa \u00dcRO kestliku arengu eesm\u00e4rkide saavutamisele ja hiljuti vastu v\u00f5etud WHO Euroopa piirkonna teise t\u00f6\u00f6programmi eesm\u00e4rkidele ajavahemikul 2026 kuni 2030.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sellised sammud nagu v\u00e4hem joomine, teadmine, millal peatuda, ja autojuhtimisest loobumine p\u00e4rast joomist v\u00f5ivad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendada nii tahtlikke kui ka tahtmatuid vigastusi. Turvaline t\u00e4histamine aitab kaitsta nii meid endid, meie l\u00e4hedasi kui ka kogukondi, et k\u00f5ik saaksid nautida tervislikke ja r\u00f5\u00f5msaid p\u00fchi.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Allikas: <a href=\"https:\/\/www.who.int\/europe\/news\/item\/24-12-2025-1-in-3-injury-deaths-caused-by-alcohol--who-europe-reiterates-the-harms\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">WHO Euroopa<\/a><\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner &#8220;S\u00f5ltuvush\u00e4irete programmi&#8221; toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"410\" src=\"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-1024x410.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-106\" srcset=\"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-1024x410.png 1024w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-300x120.png 300w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-768x307.png 768w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-1536x614.png 1536w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est.png 1890w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>02.01.2026 &#8211; P\u00fchade ajal kaasneb t\u00e4histamisega sageli suurem alkoholitarbimine, mis v\u00f5ib suurendada vigastuste riski, sealhulgas liiklusvigastuste, kukkumiste, p\u00f5letuste, m\u00fcrgistuste ja isikutevahelise v\u00e4givalla riski. Igast kolmest vigastuste ja v\u00e4givalla tagaj\u00e4rjel surnud inimesest on \u00fche surma p\u00f5hjustanud alkohol, n\u00e4itab uus WHO Euroopa faktileht &#8220;Alkoholist tingitud vigastused WHO Euroopa regioonis: p\u00f5hiliste leidude \u00fclevaade 2019. aasta andmete p\u00f5hjal&#8220;. \u00dckski [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":true,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","default_image_id":0,"font":"","enabled":false},"version":2},"jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[5],"tags":[147,149,19,144,145,146,27,148],"class_list":["post-305","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","tag-alkohol-ja-vagivald","tag-alkohol-ja-vigastused","tag-alkoholipoliitika","tag-enesekahjustamine","tag-joobes-juhtimine","tag-noorte-tervis","tag-rahvatervis","tag-who-euroopa-piirkond"],"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=305"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":309,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305\/revisions\/309"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=305"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=305"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=305"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}