{"id":351,"date":"2026-02-08T16:22:05","date_gmt":"2026-02-08T16:22:05","guid":{"rendered":"https:\/\/etakoda.ee\/?p=351"},"modified":"2026-02-08T16:23:01","modified_gmt":"2026-02-08T16:23:01","slug":"sudamele-kasulik-veiniklaas-teadus-lukkab-umber-vana-muudi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/2026\/02\/08\/sudamele-kasulik-veiniklaas-teadus-lukkab-umber-vana-muudi\/","title":{"rendered":"&#8220;S\u00fcdamele kasulik&#8221; veiniklaas: teadus l\u00fckkab \u00fcmber vana m\u00fc\u00fcdi"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">08.02.2026 &#8211; Aastak\u00fcmneid on paljud inimesed ja riikide alkoholipoliitikad elanud mugava tervisn\u00f5uande paistel: klaas punast veini v\u00f5i m\u00f5\u00f5dukas kogus alkoholi on s\u00fcdamele tegelikult &#8220;kasulik&#8221;. See uskumus on olnud nii s\u00fcgavalt juurdunud, et seda on peetud peaaegu \u00fcldteada t\u00f5eks. Kuid hilisemad mastaapsed uuringud ja anal\u00fc\u00fcsid on seda narratiivi p\u00f5hjalikult muutnud, paljastades, et alkoholi ja s\u00fcdame vaheline seos on palju keerulisem \u2013 ja v\u00e4hem kasulik \u2013 kui varem arvasime. Kuid nagu m\u00fc\u00fctidega sageli, on seegi v\u00e4ga visa taganema. Viimastel aastatel on olulised teadusasutused ja rahvusvahelised katusorganisatsioonid s\u00f5na v\u00f5tnud ja teemat selgitanud.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Kasu \u00fcmberhindamine<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Idee, et alkohol kaitseb s\u00fcdant, p\u00e4rines suuresti \u00fcksikutest vaatlusuuringutest, kus m\u00f5\u00f5dukatel alkoholitarbijatel n\u00e4is olevat v\u00e4hem s\u00fcdamehaigusi kui mittetarbijatel. Juhtivad terviseorganisatsioonid, sealhulgas Maailma S\u00fcdamef\u00f6deratsioon (WHF) ja Ameerika S\u00fcdameassotsiatsioon (AHA), on aga oma hiljutistes dokumentides osutanud olulistele loogikavigadele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Varasemad uuringud, mis n\u00e4itasid m\u00f5\u00f5dukat alkoholitarbimist kasulikuna, kannatasid mitmete metoodiliste vigade all:<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>&#8220;Haiged karsklased&#8221;:<\/strong> Mittetarbijate gruppi sattusid sageli inimesed, kes olid joomise l\u00f5petanud juba tekkinud terviseprobleemide t\u00f5ttu. See j\u00e4ttis mulje, et karsklus on terviseprobleemide p\u00f5hjus, kuigi see oli hoopis nende tagaj\u00e4rg.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>&#8220;Terve tarvitaja&#8221; efekt:<\/strong> Inimesed, kes joovad m\u00f5\u00f5dukalt, on sageli sotsiaalmajanduslikult paremas seisus, toituvad tervislikumalt ja liiguvad rohkem. Just need elustiili faktorid, mitte alkohol, kaitsesid nende s\u00fcdant.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>P\u00f6\u00f6rd-p\u00f5hjuslikkus:<\/strong> Sageli m\u00e4\u00e4rab inimese tervislik seisund tema joomisharjumused (nt haiguse t\u00f5ttu loobutakse alkoholist), mitte vastupidi.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Verer\u00f5hk t\u00f5useb isegi v\u00e4hese tarbimise korral<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks nende varasemate j\u00e4relduste ekslikkuse esiletoomisele on teadus leidnud rohkelt lisat\u00f5endeid alkoholi negatiivsele m\u00f5jule s\u00fcdame tervisele. \u00dcks v\u00e4rskemaid p\u00e4rineb 2025. aasta ajakirjast <em>Journal of the American College of Cardiology<\/em> (JACC) avaldatud uuringust. K\u00f5rge verer\u00f5hk on s\u00fcdamehaiguste ja insultide peamine p\u00f5hjus. Kui varem arvati, et probleemiks on vaid liigtarbimine, siis uued andmed n\u00e4itavad, et isegi v\u00e4hene kuni m\u00f5\u00f5dukas alkoholitarbimine on seotud verer\u00f5hu t\u00f5usuga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hea uudis on aga see, et alkoholist loobumine \u2013 v\u00f5i isegi tarbimise v\u00e4hendamine \u2013 toob kaasa m\u00f5\u00f5detava verer\u00f5hu languse. See viitab sellele, et paljude inimeste jaoks on alkoholi piiramine \u00fcks t\u00f5husamaid mittemedikamentoosseid viise oma s\u00fcdame tervise hoidmiseks ja verer\u00f5hu juhtimiseks.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Muutus \u00fclemaailmsetes tervisusoovitustes<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00f5endite kogunemise t\u00f5ttu on ekspertide seisukohad \u00fcle maailma muutunud. Organisatsioonid nagu Euroopa S\u00fcdamev\u00f5rgustik (EHN) ja Maailma S\u00fcdamef\u00f6deratsioon r\u00f5hutavad selgelt, et \u00fchtegi alkoholikogust ei saa pidada s\u00fcdamele t\u00e4iesti ohutuks. Alkoholi seostatakse mitmete t\u00f5siste s\u00fcdame-veresoonkonna probleemidega, sealhulgas:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kodade virvendusar\u00fctmia:<\/strong> ebaregulaarne s\u00fcdamer\u00fctm, mis suurendab oluliselt insuldiriski.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>S\u00fcdamelihase kahjustus (kardiom\u00fcopaatia):<\/strong> pikaajaline tarbimine v\u00f5ib n\u00f5rgestada s\u00fcdame pumpamisv\u00f5imet.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Suurenenud insuldirisk:<\/strong> alkoholi p\u00f5hjustatud k\u00f5rgem verer\u00f5hk aitab otseselt kaasa ajuvereringeh\u00e4irete tekkimisele.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Miks m\u00fc\u00fct p\u00fcsib?<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00fc\u00fct &#8220;s\u00fcdames\u00f5bralikust&#8221; alkoholist p\u00fcsib, sest see on meeldiv ja lohutav s\u00f5num. Palju lihtsam on uskuda, et igap\u00e4evane harjumus on ravitoimega, kui seda, et tegemist on riskiteguriga. Lisaks on alkoholit\u00f6\u00f6stusel suur huvi levitada uuringuid, mis viitavad v\u00f5imalikule kasule, j\u00e4ttes samas varju t\u00f5sised terviseriskid.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Kokkuv\u00f5te<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teadlaste s\u00f5num on selge: kui eesm\u00e4rk on parandada s\u00fcdame tervist, ei ole alkoholi tarvitamine lahendus. Kuigi \u00fche juhusliku joogi risk v\u00f5ib olla v\u00e4ike, on idee selle &#8220;kaitsvast&#8221; m\u00f5just aegunud. S\u00fcdame-veresoonkonna kaitsmiseks j\u00e4\u00e4vad kuldstandardiks t\u00f5estatud meetodid: tasakaalustatud toitumine, f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus ja verer\u00f5hu hoidmine madalal tasemel \u2013 mille saavutamiseks on alkoholist hoidumine \u00fcks viise.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Allikad:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em><a href=\"https:\/\/www.ahajournals.org\/doi\/epub\/10.1161\/CIR.0000000000001341\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">American Heart Association (AHA) Scientific Statement (2025)<\/a>: Alcohol Use and Cardiovascular Disease.<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em><a href=\"https:\/\/world-heart-federation.org\/news\/no-amount-of-alcohol-is-good-for-the-heart-says-world-heart-federation\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">World Heart Federation (WHF) Policy Brief: The Impact of Alcohol Consumption on Cardiovascular Health.<\/a><\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em><a href=\"https:\/\/ehnheart.org\/news-events\/news\/press-releases\/ehn-launches-new-position-paper-on-the-impact-of-alcohol-consumption-on-cardiovascular-disease\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">European Heart Network (EHN) Position Paper (2025)<\/a>: Impact of Alcohol Consumption on Cardiovascular Disease.<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em><a href=\"https:\/\/www.eurekalert.org\/news-releases\/1102286\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Journal of the American College of Cardiology (JACC) <\/a>(2025): Blood Pressure After Changes in Light-to-Moderate Alcohol Consumption.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner &#8220;S\u00f5ltuvush\u00e4irete programmi&#8221; toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"410\" src=\"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-1024x410.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-106\" srcset=\"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-1024x410.png 1024w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-300x120.png 300w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-768x307.png 768w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-1536x614.png 1536w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est.png 1890w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>08.02.2026 &#8211; Aastak\u00fcmneid on paljud inimesed ja riikide alkoholipoliitikad elanud mugava tervisn\u00f5uande paistel: klaas punast veini v\u00f5i m\u00f5\u00f5dukas kogus alkoholi on s\u00fcdamele tegelikult &#8220;kasulik&#8221;. See uskumus on olnud nii s\u00fcgavalt juurdunud, et seda on peetud peaaegu \u00fcldteada t\u00f5eks. Kuid hilisemad mastaapsed uuringud ja anal\u00fc\u00fcsid on seda narratiivi p\u00f5hjalikult muutnud, paljastades, et alkoholi ja s\u00fcdame vaheline [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":352,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":true,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","default_image_id":0,"font":"","enabled":false},"version":2},"jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-351","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid"],"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/20260208_1818_Image-Generation_simple_compose_01kgz0pekyehp8080zgw4vzhn7.png","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/351","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=351"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/351\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":354,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/351\/revisions\/354"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/352"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=351"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=351"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=351"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}