{"id":379,"date":"2026-03-10T11:41:58","date_gmt":"2026-03-10T11:41:58","guid":{"rendered":"https:\/\/etakoda.ee\/?p=379"},"modified":"2026-03-10T11:42:36","modified_gmt":"2026-03-10T11:42:36","slug":"sigaretid-on-euroopas-taas-kergemini-kattesaadavad-eesti-pole-erand","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/2026\/03\/10\/sigaretid-on-euroopas-taas-kergemini-kattesaadavad-eesti-pole-erand\/","title":{"rendered":"Sigaretid on Euroopas taas kergemini k\u00e4ttesaadavad, Eesti pole erand"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">10.03.2026 &#8211; Kolm v\u00e4rsket Euroopa tubakapoliitika anal\u00fc\u00fcsi j\u00f5uavad sama p\u00f5hij\u00e4relduseni: sigarettide hind ja maksustamine m\u00f5jutavad endiselt otseselt seda, kui palju suitsetatakse. Samal ajal ei ole paljudes Euroopa riikides tubakamaksud kasvanud piisavalt kiiresti, et pidada sammu inflatsiooni ja inimeste ostuj\u00f5u kasvuga. Ning v\u00e4ide, et k\u00f5rgem tubakaaktsiis toob paratamatult kaasa salakaubanduse kasvu, ei leia nendes andmetes kinnitust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Artikkel tugineb kolmele eraldi anal\u00fc\u00fcsile, mille on avaldanud Viini Rahvusvaheliste Majandusv\u00f5rdluste Instituut wiiw. Neist esimene, 2026. aasta veebruaris ilmunud <em><a href=\"https:\/\/hepa.wiiw.ac.at\/media\/pages\/publications\/policy-notes\/tobacco-taxes-in-the-eu-tax-rates-affordability-and-revenues-2014-2025\/ae546838ca-1771849566\/wiiw-hepa-policy-note-5.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Tobacco Taxes in the EU: Tax Rates, Affordability and Revenues 2014-2025<\/a><\/em>, vaatleb tubaka maksustamist, taskukohasust ja maksutulu Euroopa Liidus. Teine, 2025. aasta oktoobris avaldatud <em><a href=\"https:\/\/wiiw.ac.at\/easier-to-afford-more-likely-to-be-smoked-marlboro-indices-show-higher-cigarette-affordability-in-the-south-and-east-of-europe-dlp-7416.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Easier to afford, more likely to be smoked? Marlboro indices show higher cigarette affordability in the South and East of Europe<\/a><\/em>, keskendub sellele, kui taskukohased on sigaretid eri Euroopa riikides. Kolmas, samuti 2026. aasta veebruaris ilmunud <em><a href=\"https:\/\/hepa.wiiw.ac.at\/media\/pages\/publications\/policy-notes\/tobacco-taxes-and-illicit-trade-in-the-eu\/c6c45acacd-1771849660\/wiiw-hepa-policy-note-6.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Tobacco Taxes and Illicit Trade in the EU<\/a><\/em>, uurib seost tubakaaktsiisi t\u00f5usude ja illegaalse sigaretituru vahel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nende materjalide \u00fchine s\u00f5num on lihtne. Ei piisa sellest, et sigaretipakk muutub poes eurodes kallimaks. Oluline on see, kas sigaretid muutuvad inimese jaoks ka p\u00e4riselt v\u00e4hem k\u00e4ttesaadavaks. Kui hinnad \u00fcldiselt t\u00f5usevad, palgad kasvavad ja tubakaaktsiis ei liigu samas tempos, siis v\u00f5ib sigaret muutuda ajapikku hoopis taskukohasemaks, isegi siis, kui hinnasilt poes on vahepeal t\u00f5usnud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Just seda n\u00e4itab ka Euroopa Liidu maksustamist k\u00e4sitlev anal\u00fc\u00fcs. Selle j\u00e4rgi suurenes sigarettide taskukohasus enamikus riikides juba aastatel 2014 kuni 2020, sest aktsiis ei pidanud sammu inflatsiooni ega SKP kasvuga. Aastatel 2020 kuni 2022 muutus see suund veelgi selgemaks, sest tubakamaksud ei k\u00e4inud kaasas \u00fcldise hinnat\u00f5usuga, mis ulatus Euroopa Liidus umbes 10 protsendini. Teisis\u00f5nu, sigaretid muutusid peaaegu k\u00f5ikjal j\u00e4lle lihtsamini k\u00e4ttesaadavaks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcks neist anal\u00fc\u00fcsidest p\u00fc\u00fcab seda teemat teha tavalugejale palju arusaadavamaks. Selle asemel, et r\u00e4\u00e4kida ainult protsentidest v\u00f5i SKP suhtest, v\u00f5rreldakse seal \u00fche Marlboro sigaretipaki hinda kahe igap\u00e4evase kaubaga, pudelivee ja munadega. Uuringu autorite s\u00f5nul n\u00e4itab iga indeks seda, mitu 1,5-liitrist veepudelit v\u00f5i mitu 12 munaga karpi saaks osta \u00fche Marlboro paki hinnaga. Mida suurem see arv on, seda v\u00e4hem taskukohased on sigaretid, sest sama raha eest saab rohkem muud kaupa.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks kasutab uuring veel \u00fcht n\u00e4itajat, mille nimi on <em>Minutes of Labour<\/em> ehk t\u00f6\u00f6minutid. See n\u00e4itab, mitu minutit peab inimene \u00fche sigaretipaki ostmiseks t\u00f6\u00f6tama. Ka see on sisuliselt lihtne m\u00f5\u00f5dik. Kui paki v\u00e4lja teenimiseks kulub v\u00e4he aega, on sigaretid kergemini k\u00e4ttesaadavad. Kui kulub rohkem aega, on need inimese jaoks kallimad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti kohta annavad need v\u00f5rdlused \u00fcsna konkreetse pildi. Uuringu lisatabeli j\u00e4rgi on Eesti n\u00e4itajad j\u00e4rgmised: <strong>Marlboro-Water 5,49<\/strong>, <strong>Marlboro-Eggs 2,08<\/strong> ja <strong>Marlboro-MoL 44,15<\/strong>. Tavalises keeles t\u00e4hendab see seda, et \u00fche Marlboro paki hinnaga saaks Eestis osta umbes viis ja pool 1,5-liitrist pudelit vett v\u00f5i veidi \u00fcle kahe 12 munaga karbi. Ning \u00fche paki ostmiseks tuleks keskmiselt t\u00f6\u00f6tada umbes 44 minutit.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Need arvud ei t\u00e4henda muidugi seda, et inimene p\u00e4riselt valib poes sigaretipaki ja viie veepudeli vahel. Nende m\u00f5te on anda lihtne pilt sellest, kui suure osa tavalisest ostuj\u00f5ust sigaretipakk \u00e4ra v\u00f5tab. Kui sama raha eest saab osta palju muud vajalikku kaupa, siis on sigaretid suhteliselt v\u00e4hem taskukohased. Kui saab osta v\u00e4he, on need suhteliselt kergemini k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Laiemas Euroopa v\u00f5rdluses ei ole Eesti ei k\u00f5ige kallimate ega k\u00f5ige odavamate sigarettidega riik. Sama uuring \u00fctleb, et k\u00f5ige v\u00e4hem taskukohased on sigaretid peamiselt L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, samal ajal kui Ida- ja Kagu-Euroopas on need sageli taskukohasemad. M\u00f5lemas indeksis kuuluvad paremate, ehk suitsetaja jaoks v\u00e4hem taskukohaste tulemuste hulka peamiselt L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid, samas kui paljud Ida- ja Kagu-Euroopa riigid j\u00e4\u00e4vad tagumisse ossa. Eesti paikneb selles pildis pigem keskel, mis t\u00e4hendab, et sigaretid ei ole siin Euroopa k\u00f5ige odavamad, kuid need ei ole ka eriti raskesti k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teine suur vaidluskoht puudutab illegaalse turu teemat. Tubakat\u00f6\u00f6stuse ja aktsiisit\u00f5usude vastaste \u00fcks tavalisemaid v\u00e4iteid on, et k\u00f5rgem maks ajab suitsetajad kohe salaturule. Avaldatud anal\u00fc\u00fcs seda lihtsat seost ei kinnita. Uuring \u00fctleb, et paljud empiirilised t\u00f6\u00f6d ei leia p\u00e4rast maksut\u00f5use illegaalse turu kasvu, m\u00f5nel juhul leitakse isegi langus. Autorid r\u00f5hutavad ka seda, et t\u00f6\u00f6stuse rahastatud hinnangud kipuvad illegaalse turu suurust liialdama.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti on selles anal\u00fc\u00fcsis v\u00e4lja toodud lausa nimepidi. Riik kuulub nende sekka, kus sigaretiaktsiis t\u00f5usis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt, kuid illegaalse sigaretituru osakaalus oli samal ajal peaaegu olematu muutus. Sama n\u00e4itena tuuakse v\u00e4lja ka Holland ja T\u0161ehhi. See on oluline t\u00e4helepanek, sest see l\u00e4heb otse vastu v\u00e4itele, nagu tooks k\u00f5rgem aktsiis Eestis paratamatult kaasa salaturu j\u00e4rsu kasvu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Euroopa Liidu tervikpilt liigub samas suunas. Sama anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi v\u00e4henes illegaalse sigaretituru osakaal ELis 10,7 protsendilt 2014. aastal 9,7 protsendile 2023. aastal, kuigi samal ajal tubakamaksud t\u00f5usid. See ei t\u00e4henda, et salakaubanduse ohtu ei eksisteeri, kuid see t\u00e4hendab, et maksut\u00f5us ei tekita seda automaatselt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ka riigi rahakoti vaatest ei ole pilt p\u00e4ris nii lihtne, nagu poliitilistes vaidlustes sageli v\u00e4idetakse. Euroopa Liidu tubakamaksude anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et tubakaaktsiisist saadud tulu kasvas 2023. aastal v\u00f5rreldes 2014. aastaga nominaalselt 11,2 protsenti. Kuid inflatsiooni arvestades v\u00e4henes aktsiisitulu tegelik v\u00e4\u00e4rtus samal ajal 8,6 protsenti. Ehk eurodes v\u00f5idi k\u00fcll rohkem koguda, kuid raha tegelik ostuj\u00f5ud ei kasvanud samas tempos. Ka see viitab sellele, et liiga tagasihoidlikud maksut\u00f5usud ei anna l\u00f5puks t\u00e4it m\u00f5ju ei rahvatervisele ega eelarvele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tervisem\u00f5ju kohta on anal\u00fc\u00fcside s\u00f5num samuti \u00fcsna selge. Euroopa Liidus langes keskmine suitsetamise levimus 28,1 protsendilt 2010. aastal 24,6 protsendile 2020. aastal. Sama anal\u00fc\u00fcs viitab ka hinnangule, et sigarettide taskukohasus seletas umbes 40 protsenti suitsetamise ja sigarettide tarbimise langusest ELis aastatel 2009 kuni 2019. See t\u00e4hendab, et hind ei ole tubakapoliitikas k\u00f5rvalteema, vaid \u00fcks peamisi mehhanisme, mille kaudu tarbimist p\u00e4riselt m\u00f5jutatakse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti vaates joonistub neist kolmest anal\u00fc\u00fcsist v\u00e4lja \u00fcsna kainestav pilt. Me ei kuulu Euroopa k\u00f5ige n\u00f5rgema tubakapoliitikaga riikide hulka, kuid sigaretid on siin endiselt \u00fcsna kergesti k\u00e4ttesaadavad. Uuringu j\u00e4rgi saab \u00fche Marlboro paki hinnaga Eestis osta 5,49 pudelit vett v\u00f5i 2,08 karpi mune ning selle raha teenimiseks kulub keskmiselt 44,15 minutit t\u00f6\u00f6d. Samal ajal ei anna need anal\u00fc\u00fcsid p\u00f5hjust v\u00e4ita, et tugevam aktsiisipoliitika tooks paratamatult kaasa illegaalse turu j\u00e4rsu kasvu. Vastupidi, Eesti on toodud n\u00e4iteks riigist, kus maksut\u00f5us ja salaturu kasv ei k\u00e4inud k\u00e4sik\u00e4es.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nende anal\u00fc\u00fcside p\u00f5hjal on peamine j\u00e4reldus lihtne. Kui riik tahab suitsetamist v\u00e4hendada, ei piisa \u00fcksikutest ja tagasihoidlikest hinnat\u00f5usudest. Tubaka maksustamine peab liikuma koos inflatsiooni ja sissetulekute kasvuga. Vastasel juhul muutuvad sigaretid ajapikku j\u00e4lle taskukohasemaks, isegi siis, kui hinnasilt poes vaikselt kerkib.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner &#8220;S\u00f5ltuvush\u00e4irete programmi&#8221; toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"410\" src=\"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-1024x410.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-106\" srcset=\"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-1024x410.png 1024w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-300x120.png 300w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-768x307.png 768w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-1536x614.png 1536w, https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est.png 1890w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>10.03.2026 &#8211; Kolm v\u00e4rsket Euroopa tubakapoliitika anal\u00fc\u00fcsi j\u00f5uavad sama p\u00f5hij\u00e4relduseni: sigarettide hind ja maksustamine m\u00f5jutavad endiselt otseselt seda, kui palju suitsetatakse. Samal ajal ei ole paljudes Euroopa riikides tubakamaksud kasvanud piisavalt kiiresti, et pidada sammu inflatsiooni ja inimeste ostuj\u00f5u kasvuga. Ning v\u00e4ide, et k\u00f5rgem tubakaaktsiis toob paratamatult kaasa salakaubanduse kasvu, ei leia nendes andmetes kinnitust. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":380,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":true,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","default_image_id":0,"font":"","enabled":false},"version":2}},"categories":[5],"tags":[21,8,27,30],"class_list":["post-379","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid","tag-eesti-tubaka-ja-alkoholikahjude-vahendamise-koda","tag-etak","tag-rahvatervis","tag-suitsetamine"],"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/ChatGPT-Image-Mar-10-2026-01_41_23-PM.png","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/379","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=379"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/379\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":382,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/379\/revisions\/382"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/380"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=379"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=379"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=379"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}