{"id":383,"date":"2026-03-17T10:31:42","date_gmt":"2026-03-17T10:31:42","guid":{"rendered":"https:\/\/etakoda.ee\/?p=383"},"modified":"2026-03-17T10:32:30","modified_gmt":"2026-03-17T10:32:30","slug":"uus-raport-enam-kui-pool-alkoholitarbimisest-toimub-purju-jaamise-eesmargil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/2026\/03\/17\/uus-raport-enam-kui-pool-alkoholitarbimisest-toimub-purju-jaamise-eesmargil\/","title":{"rendered":"Uus raport: enam kui pool alkoholitarbimisest toimub purju j\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil"},"content":{"rendered":"\n

17.03.2026 – Enam kui pool kogu alkoholitarbimisest toimub olukordades, kus juuakse purju j\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil. See on t\u00e4navuse Alcohol and Society sarja teadusraporti peamine j\u00e4reldus. Raport \u201eBinge Drinking: Acute Consequences and Lasting Impacts<\/a>\u201d keskendub joomisele purju j\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil, selle vahetutele ohtudele ja pikaajalistele tervisem\u00f5judele. Raporti \u00fche autori, Rootsi Karolinska instituudi sotsiaalmeditsiini emeriitprofessori Sven Andr\u00e9assoni s\u00f5nul ei ole tegemist marginaalse n\u00e4htusega, vaid paljudes k\u00f5rge sissetulekuga riikides tavap\u00e4rase alkoholitarvitamise viisiga.<\/p>\n\n\n\n

Raportis selgitatakse, et joomist purju j\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil m\u00e4\u00e4ratletakse teaduskirjanduses tavaliselt viie v\u00f5i enama joogi tarvitamisena \u00fche joomiskorra jooksul, m\u00f5nes k\u00e4sitluses naiste puhul nelja joogina v\u00f5i \u00fcle 60 grammi puhta alkoholi tarbimisena \u00fche korraga. Oluline ei ole ainult kogus, vaid ka kiirus, millega alkohol \u00e4ra juuakse. Just kiire joomine t\u00f5stab j\u00e4rsult vere alkoholisisaldust ning koormab \u00fcle organismi v\u00f5ime alkoholi lagundada. Raporti j\u00e4rgi muutub sellises olukorras suuremaks kokkupuude atseetaldeh\u00fc\u00fcdi ja oks\u00fcdatiivse stressiga, mis kahjustavad rakke ja elundeid. Autorid r\u00f5hutavad, et joobe n\u00e4htavad tunnused on ainult \u00fcks osa probleemist, sest objektiivne kahjustus ja v\u00f5imekuse langus algavad juba enne seda, kui inimene paistab joobes olevat.<\/p>\n\n\n\n

Raporti j\u00e4rgi on sellise joomismustriga seotud vahetud kahjud h\u00e4sti teada, nende hulka kuuluvad liiklus\u00f5nnetused, muud vigastused, v\u00e4givald ja alkoholim\u00fcrgistus. Samas j\u00e4\u00e4vad palju v\u00e4hem m\u00e4rgatuks pikaajalised m\u00f5jud. Autorid toovad v\u00e4lja, et joomine purju j\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil suurendab riski mitmete krooniliste haiguste kujunemiseks, sealhulgas s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste, insuldi, dementsuse, depressiooni, \u00e4revuse ja v\u00e4hi puhul. Raportis m\u00e4rgitakse, et selline joomine on seotud v\u00e4hemalt 50 kuni 100 protsenti k\u00f5rgema pikaajalise dementsusriskiga ning m\u00f5nes uuringus on enam kui kahekordseks osutunud nii varase algusega dementsuse kui ka veresoonte kahjustusega seotud dementsuse risk. Samuti on kirjeldatud suurenenud riski depressiooni, suitsiidikatsete ja teiste vaimse tervise probleemide tekkeks. V\u00e4hi osas r\u00f5hutatakse, et alkohol on 1. r\u00fchma kantserogeen ning seotud mitme v\u00e4hivormiga, sealhulgas rinna-, j\u00e4mesoole-, maksa-, suu\u00f5\u00f5ne-, neelu-, k\u00f5ri- ja s\u00f6\u00f6gitoruv\u00e4higa.<\/p>\n\n\n\n

Raport osutab ka sellele, et joomise purju j\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil ulatust kiputakse alahindama. Isegi inimesed, kelle keskmine alkoholitarbimine v\u00f5ib uuringutes paista m\u00f5\u00f5dukas, joovad sageli aeg-ajalt v\u00e4ga suuri koguseid korraga. K\u00f5rge sissetulekuga riikides moodustavad sellised joomiskorrad v\u00e4hemalt poole kogu alkoholitarbimisest, m\u00f5nes keskmise sissetulekuga riigis aga ligikaudu kaks kolmandikku. Kui arvestada k\u00fcsitluste tavap\u00e4rast alaraporteerimist, v\u00f5ib tegelik osakaal olla veel suurem. OECD riikides joob umbes 30 protsenti t\u00e4iskasvanutest v\u00e4hemalt kord kuus \u00fche korraga \u00fcle 60 grammi puhast alkoholi, mis vastab ligikaudu pudelile veinile v\u00f5i samav\u00e4\u00e4rsele kogusele teistele alkohoolsetele jookidele.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hjamaade kohta toob raport v\u00e4lja, et Rootsis, Norras ja Taanis on joomine purju j\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil viimastel aastak\u00fcmnetel p\u00fcsinud \u00fcldjoontes 30 kuni 35 protsendi vahel, kuid muutused erinevad vanuse ja soo l\u00f5ikes. Soomes ja Islandil on n\u00e4itajad olnud k\u00f5rgemad kui Rootsis. Raportis juhitakse t\u00e4helepanu ka sellele, et noorte \u00fcldine joomine on mitmes arenenud riigis viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul v\u00e4henenud, kuid samal ajal on m\u00f5nes riigis kasvanud noorte naiste seas purju j\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil joomine. Autorid m\u00e4rgivad siiski, et suurem osa sellistest joomiskordadest toimub elanikkonnas vanuses \u00fcle 25 aasta.<\/p>\n\n\n\n

Raporti keskne s\u00f5num on, et kui soovitakse v\u00e4hendada alkoholist p\u00f5hjustatud kahju, tuleb v\u00e4hendada just purju j\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil joomist. Selleks peab raport t\u00f5husaks samu poliitikameetmeid, mis v\u00e4hendavad ka \u00fcldist alkoholitarbimist, n\u00e4iteks k\u00f5rgemaid alkoholiaktsiise, miinimumhinda, m\u00fc\u00fcgipiiranguid, m\u00fc\u00fcgikohtade tiheduse v\u00e4hendamist, turunduse piiramist, vanusepiire ning joobes juhtimise vastast j\u00e4relevalvet. Samuti tuuakse v\u00e4lja, et abi v\u00f5ivad anda tervishoius pakutav l\u00fchin\u00f5ustamine, ravimid ja alkoholih\u00e4ire ravi. Raporti autorite s\u00f5nul on just joomise purju j\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil v\u00e4hendamine see koht, kus oleks v\u00f5imalik saavutada suurim tervisekasu.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4navuse raporti koostasid rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased Harold Holder, Tim Naimi, Tim Stockwell, Sven Andr\u00e9asson, Tanya Chikritzhs ja Frida Dangardt. Raport p\u00f5hineb rahvusvahelise ja Rootsi teaduskirjanduse \u00fclevaatel ning k\u00e4sitleb nii joomismustreid, bioloogilisi mehhanisme kui ka alkoholist tulenevate tervise- ja sotsiaalkahjude kujunemist.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Raport on leitav t\u00e4ies mahus inglise keeles SIIN<\/a><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “S\u00f5ltuvush\u00e4irete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

17.03.2026 – Enam kui pool kogu alkoholitarbimisest toimub olukordades, kus juuakse purju j\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil. See on t\u00e4navuse Alcohol and Society sarja teadusraporti peamine j\u00e4reldus. Raport \u201eBinge Drinking: Acute Consequences and Lasting Impacts\u201d keskendub joomisele purju j\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil, selle vahetutele ohtudele ja pikaajalistele tervisem\u00f5judele. Raporti \u00fche autori, Rootsi Karolinska instituudi sotsiaalmeditsiini emeriitprofessori Sven Andr\u00e9assoni s\u00f5nul ei […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":384,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":true,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","default_image_id":0,"font":"","enabled":false},"version":2}},"categories":[5],"tags":[191,190,19,175,188,189,27,119],"class_list":["post-383","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid","tag-alcohol-and-society-raport","tag-alkoholikahjud","tag-alkoholipoliitika","tag-alkoholitarbimine","tag-oecd","tag-purju-joomine","tag-rahvatervis","tag-vahirisk"],"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/ChatGPT-Image-Mar-17-2026-12_29_52-PM.jpg","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/383","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=383"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/383\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":386,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/383\/revisions\/386"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/384"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=383"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=383"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/etakoda.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=383"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}