Alkoholitarvitamisele omistati 1932 t\u00e4iskasvanu surma, mis moodustas 12,3 protsenti k\u00f5igist t\u00e4iskasvanute surmadest. Kuni 64,5-aastaste inimeste seas oli alkoholile omistatavaid surmasid 781, mis moodustas 26,9 protsenti k\u00f5igist selle vanuser\u00fchma surmadest. Enneaegselt kaotatud eluaastaid oli \u00fcle 10 000 ning suurem osa neist puudutas mehi.<\/p>\n\n\n\n
Autorid ei k\u00e4sitle \u201calkoholile omistatavaid surmasid\u201d nii, et iga \u00fcksiku surma puhul oleks surmatunnistusel alkohol otsese p\u00f5hjusena kirjas. Uuringus kasutati alcohol-attributable fraction ehk AAF-meetodit, millega hinnatakse haiguse, vanuser\u00fchma ja soo kaupa, kui suur osa kindlatest haigus- ja vigastuskategooriatest oleks j\u00e4\u00e4nud olemata alkoholi tarvitamise puudumisel. Arvutustes kasutati andmeid alkoholitarvitamise levimuse kohta ning vastavate haiguste ja vigastuste suhtelisi riske. Alkoholitarvitamise taseme hindamisel kasutati 2022. aasta Eesti t\u00e4iskasvanud rahvastiku tervisek\u00e4itumise uuringut, mis viidi vastavusse 2023. aasta registreeritud alkoholim\u00fc\u00fcgi p\u00f5hjal arvutatud tarbimistasemega. Arvutustes kasutati konservatiivset eeldust, et 80 protsenti m\u00fc\u00fcdud alkoholist tegelikult tarvitatakse. V\u00e4hi puhul arvestati 10-aastast ajanihet, sest alkoholi tarvitamise ja v\u00e4hi kujunemise vahel on viivitus.<\/p>\n\n\n\n
Anal\u00fc\u00fcsitud poliitikameetmete seas olid alkoholi k\u00e4ttesaadavuse piirangud ja alkoholiaktsiisi t\u00f5us. K\u00e4ttesaadavuse piirangute paketina k\u00e4sitleti v\u00e4ljaspool toitlustuskohti toimuva alkoholim\u00fc\u00fcgi aja l\u00fchendamist, alkoholi m\u00fc\u00fcgikeeldu tanklates ning veebis ja telefoni teel tehtud tellimuste puhul isikutuvastust ja viivitust tellimuse ning kohaletoimetamise vahel. Uuringus kirjeldatud ettepaneku j\u00e4rgi t\u00e4hendaks see v\u00e4ljaspool toitlustuskohti alkoholim\u00fc\u00fcgi lubamist t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti ja laup\u00e4eviti kella 10.00 kuni 20.00 ning p\u00fchap\u00e4eviti kella 10.00 kuni 16.00.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4ttesaadavuse piirangute m\u00f5ju modelleeriti eeldusel, et suuremad piirangud v\u00e4hendavad alkoholitarvitamise taset ning see omakorda v\u00e4hendab alkoholile omistatavat suremust ja haigestumist. Aktsiisit\u00f5usu puhul modelleeriti m\u00f5ju j\u00e4rjestusena, kus alkoholiaktsiisi t\u00f5us t\u00f5stab alkohoolsete jookide hinda, hinnat\u00f5us v\u00e4hendab oste ja tarbimist ning v\u00e4iksem tarbimine v\u00e4hendab alkoholiga seotud tervisekahju. Autorid eeldasid, et aktsiisit\u00f5us kandub t\u00e4ielikult hindadesse. Joogiliikide m\u00f5ju hindamisel kasutati hinnaelastsusi, kangete alkohoolsete jookide puhul -0,36, \u00f5lle puhul -0,60 ning veini ja teiste jookide puhul -1,20. Raskete alkoholitarvitajate puhul kasutati madalamat elastsust, -0,28, s\u00f5ltumata joogiliigist.<\/p>\n\n\n\n
Uuringu j\u00e4rgi maksaks kolme k\u00e4ttesaadavuse piirangu kavandamine, rakendamine, j\u00f5ustamine ja hindamine Eestis kokku 428 208 eurot. Sellest suurim osa oleks seotud m\u00fc\u00fcgiaegade l\u00fchendamisega, 208 904 eurot, sellele j\u00e4rgneks alkoholi m\u00fc\u00fcgikeeld tanklates, 149 353 eurot, ning viivituse ja isikutuvastuse n\u00f5ue kaugm\u00fc\u00fcgi puhul, 69 951 eurot. Alkoholiaktsiisi t\u00f5usu rakendamise kulu oleks v\u00e4iksem, 71 368 eurot.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4ttesaadavuse piirangute netokasuks hinnati 6,33 miljonit eurot, sellest 2,57 miljonit eurot v\u00e4iksemate tervishoiukulude ja 3,76 miljonit eurot v\u00e4iksema tootlikkuse kao kaudu. Alkoholiaktsiisi 15-protsendiline t\u00f5us v\u00e4hendaks tervishoiukulusid ja tootlikkuse kadu kokku 1,77 miljoni euro v\u00f5rra ning tooks lisaks hinnanguliselt 32,27 miljonit eurot t\u00e4iendavat maksutulu. Uuringu j\u00e4rgi annaksid k\u00e4ttesaadavuse piirangud iga investeeritud euro kohta umbes 15 eurot tagasi. Alkoholiaktsiisi 15-protsendiline t\u00f5us annaks koos maksutuluga umbes 477 eurot iga investeeritud euro kohta ning ilma maksutulu arvestamata umbes 25 eurot iga investeeritud euro kohta.<\/p>\n\n\n\n
Autorid r\u00f5hutavad, et m\u00f5lemad anal\u00fc\u00fcsitud poliitikasuundad, nii k\u00e4ttesaadavuse piirangud kui ka aktsiisit\u00f5us, v\u00e4hendaksid suremust ja haigestumist ning tooksid \u00fchiskonnale m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset majanduslikku kasu. Samas m\u00e4rgitakse uuringus ka piiranguid. T\u00e4psemalt anal\u00fc\u00fcsiti vaid kahte alkoholiga seotud kulukomponenti, tervishoiukulusid ja enneaegsest suremusest tingitud tootlikkuse kadu, ning kasutati \u00fche aasta ajahorisonti. Autorite hinnangul muudab see l\u00e4henemise pigem konservatiivseks, sest osa alkoholiga seotud kulusid j\u00e4i detailsemasse anal\u00fc\u00fcsi kaasamata.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/etakoda.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/sotsmin_3lovi_est-1024x410.png\")
<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"