Alkoholi m\u00f5ju \u00fchiskonnale m\u00f5\u00f5detakse tavaliselt haigestumise, surmade, \u00f5nnetuste ja majanduslike kuludega. Uus Ameerika \u00dchendriikide uuring lisab sellele veel \u00fche vaatenurga: mida t\u00e4hendab alkoholi tootmine p\u00f5llumajandusmaa ja toidu tootmise seisukohalt?<\/p>\n\n\n\n
Teadusajakirjas Land Use Policy avaldatud uuringus anal\u00fc\u00fcsisid Uzair Jamil ja Joshua M. Pearce Ameerika \u00dchendriikides alkoholi tootmiseks kasutatavat p\u00f5llumajandusmaad. Autorite hinnangul kasutatakse maisi, odra, viinamarjade ja humala kasvatamiseks, mis on seotud alkoholi tootmisega, kokku enam kui 31 miljonit aakrit p\u00f5llumajandusmaad. Uuringus k\u00fcsiti, kui palju inimesi saaks samade p\u00f5llumajandusressurssidega toita, kui neid kultuure kasutataks otseselt inimtoiduks v\u00f5i kui maa v\u00f5etaks kasutusele suurema toidutootlikkusega p\u00f5llukultuuride kasvatamiseks.<\/p>\n\n\n\n
Arvutuste j\u00e4rgi v\u00f5iks juba praegu alkoholi tootmiseks kasvatatavate p\u00f5llukultuuride otsene kasutamine toiduks anda aastas piisavalt kaloreid umbes 425 miljonile inimesele. K\u00f5ige suurema teoreetilise tulemuse andis stsenaarium, kus sama p\u00f5llumajandusmaa kasutataks kartuli kasvatamiseks. Sellisel juhul ulatuks v\u00f5imalik aastane toidutootmine ligi 642 miljoni inimese energiavajaduseni.<\/p>\n\n\n\n
Autorid r\u00f5hutavad, et tegemist on teoreetilise mudeliga, mitte ettepanekuga kogu Ameerika alkoholit\u00f6\u00f6stus \u00fcle\u00f6\u00f6 kartulikasvatuseks muuta. K\u00f5ik piirkonnad ei sobi kartuli kasvatamiseks ning anal\u00fc\u00fcs ei arvesta t\u00e4ielikult n\u00e4iteks kohalikke veevarusid, mullastikku, kliimat, elurikkust ega majanduslikke ja logistilisi piiranguid. Uuringu v\u00e4\u00e4rtus seisneb pigem k\u00fcsimuse p\u00fcstitamises: alkoholi tootmisel on lisaks tervise- ja sotsiaalkahjudele ka alternatiivkulu. Maa, p\u00f5llumajandussaadused, vesi, energia ja muud ressursid, mida kasutatakse alkoholi tootmiseks, ei ole samal ajal kasutatavad muul eesm\u00e4rgil.<\/p>\n\n\n\n
See on oluline t\u00e4iendus argumentidele mille kaudu alkoholipoliitikast r\u00e4\u00e4kida. Alkoholi m\u00f5ju ei alga alles siis, kui inimene joogi avab. Selle taga on terve tootmisahel ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ressursikasutus. Kui r\u00e4\u00e4gime alkoholi tegelikust hinnast \u00fchiskonnale, tasub tervisekahjude k\u00f5rval \u00fcha enam vaadata ka maakasutust, toidujulgeolekut ja keskkonnaressursse.<\/p>\n\n\n\n