Mida maksab alkohol lisaks tervisekahjudele? Uus uuring vaatab põllumajandusmaa kasutust

Alkoholi mõju ühiskonnale mõõdetakse tavaliselt haigestumise, surmade, õnnetuste ja majanduslike kuludega. Uus Ameerika Ühendriikide uuring lisab sellele veel ühe vaatenurga: mida tähendab alkoholi tootmine põllumajandusmaa ja toidu tootmise seisukohalt?

Teadusajakirjas Land Use Policy avaldatud uuringus analüüsisid Uzair Jamil ja Joshua M. Pearce Ameerika Ühendriikides alkoholi tootmiseks kasutatavat põllumajandusmaad. Autorite hinnangul kasutatakse maisi, odra, viinamarjade ja humala kasvatamiseks, mis on seotud alkoholi tootmisega, kokku enam kui 31 miljonit aakrit põllumajandusmaad. Uuringus küsiti, kui palju inimesi saaks samade põllumajandusressurssidega toita, kui neid kultuure kasutataks otseselt inimtoiduks või kui maa võetaks kasutusele suurema toidutootlikkusega põllukultuuride kasvatamiseks.

Arvutuste järgi võiks juba praegu alkoholi tootmiseks kasvatatavate põllukultuuride otsene kasutamine toiduks anda aastas piisavalt kaloreid umbes 425 miljonile inimesele. Kõige suurema teoreetilise tulemuse andis stsenaarium, kus sama põllumajandusmaa kasutataks kartuli kasvatamiseks. Sellisel juhul ulatuks võimalik aastane toidutootmine ligi 642 miljoni inimese energiavajaduseni.

Autorid rõhutavad, et tegemist on teoreetilise mudeliga, mitte ettepanekuga kogu Ameerika alkoholitööstus üleöö kartulikasvatuseks muuta. Kõik piirkonnad ei sobi kartuli kasvatamiseks ning analüüs ei arvesta täielikult näiteks kohalikke veevarusid, mullastikku, kliimat, elurikkust ega majanduslikke ja logistilisi piiranguid. Uuringu väärtus seisneb pigem küsimuse püstitamises: alkoholi tootmisel on lisaks tervise- ja sotsiaalkahjudele ka alternatiivkulu. Maa, põllumajandussaadused, vesi, energia ja muud ressursid, mida kasutatakse alkoholi tootmiseks, ei ole samal ajal kasutatavad muul eesmärgil.

See on oluline täiendus argumentidele mille kaudu alkoholipoliitikast rääkida. Alkoholi mõju ei alga alles siis, kui inimene joogi avab. Selle taga on terve tootmisahel ja märkimisväärne ressursikasutus. Kui räägime alkoholi tegelikust hinnast ühiskonnale, tasub tervisekahjude kõrval üha enam vaadata ka maakasutust, toidujulgeolekut ja keskkonnaressursse.

Uuring: Uzair Jamil ja Joshua M. Pearce, „Land use for alcohol production and its implications for food security and public health: A case study of the United States“, Land Use Policy, 2026.