Alkohol ja vähk

Ajalooline areng: alkoholi ja vähi seose avastamine

Teadlased on juba aastakümneid kogunud tõendeid selle kohta, et alkoholi tarvitamine võib soodustada vähi teket. 1980. aastate lõpuks oli piisavalt epidemioloogilisi andmeid, et Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringute agentuur (IARC) liigitaks alkoholi tarbimise inimesele kantserogeenseks. Aastal 1988 nimetati alkohoolsed joogid ametlikult 1. rühma kantserogeeniks – samasse kõrgeima riski kategooriasse kuuluvad näiteks tubakas, asbest ja radioaktiivne kiirgus. See hinnang tugines selgele seosele alkoholi ja mitme vähihaiguse vahel: juba toona oli tõestatud, et alkoholi kuritarvitamine suurendab suuõõne-, neelu-, kõri-, söögitoru- ja maksavähi esinemist.

Järgnevatel kümnenditel on teaduslikud tõendid ainult tugevnenud. 2007. aastal kinnitas IARC uuesti, et just alkohoolsetes jookides sisalduv etanool ise on kantserogeen, mis sõltumata joogi tüübist suurendab vähi riski. Samuti lisati hiljem etanooli peamine laguprodukt atseetaldehüüd eraldi kantserogeenide nimekirja, mis viitab alkoholi metabolismi tähtsusele vähi tekkes (vt allpool mehhanismide peatükki). Viimase paarikümne aasta jooksul on seoste nimekiri täienenud: lisandunud on tõendid, et alkohol suurendab ka näiteks soole- ja rinnanäärmevähi riski.

Tänaseks on rahvusvahelised terviseorganisatsioonid üksmeelel, et alkoholi tarvitamine põhjustab vähki ning puudub ohutu kogus alkoholi, mis oleks vähi seisukohalt riskivaba. Sellest hoolimata pole teadlikkus alkoholi ja vähi seosest laialt levinud. Alles hiljuti on mitmed riigid hakanud astuma samme, et suurendada avalikkuse teadlikkust: näiteks soovitas USA riiklik tervise valdkonna kõneisik (Surgeon General) 2025. aasta alguses lisada alkohoolsetele jookidele vähiriski hoiatavad etiketid sarnaselt sigaretipakkidele. Ka Euroopa Liidus on alkoholi vähiriski teema üha enam esil seoses vähiennetuse kavadega. Üldine sõnum on selge – alkohol on üks vähkkasvajate välditavaid riskifaktoreid, mille kahjuliku mõju teadvustamine on aastatega järjest enam kinnistunud.

Kuidas alkohol põhjustab vähki? (Bioloogilised mehhanismid)

Alkoholi kantserogeensus tuleneb mitmest omavahel seotud mehhanismist. Peamised teadlaste väljapakutud bioloogilised toimed on:

• Atseetaldehüüdi teke: Alkoholi (etanooli) lagundamisel organismis tekib atseetaldehüüd, mis on toksiline keemiline ühend ja teadaolev kantserogeen. Atseetaldehüüd võib seonduda DNA molekulidega ja neid kahjustada, soodustades mutatsioonide teket rakkudes. Kui rakkude geneetiline info saab viga, võib see vallandada vähirakkude tekke.
• Oksüdatiivne stress: Alkoholi metabolism aktiveerib teatud maksaensüüme (nt CYP2E1), mis kõrgete alkoholikoguste korral hakkavad tootma reaktiivseid hapnikuosakesi. Need osakesed põhjustavad oksüdatiivset stressi – olukorda, kus reaktiivsed molekulid kahjustavad rakkude komponente (DNA-d, valke ja rakumembraane) kiiremini, kui keha kaitsemehhanismid neid parandada suudavad. Oksüdatiivne kahju rakkudes on üks vähi tekke soodustajaid.
• Toitainete imendumise häired: Krooniline rohke alkoholitarvitamine võib häirida organismi võimet omastada mitmeid olulisi toitaineid ja vitamiine. Näiteks tekivad alkoholisõltuvushäirega inimestel tihti foolhappe ja teiste B-grupi vitamiinide puudujäägid, samuti A-, C-, D- ja E-vitamiini vaegus. Need toitained on aga vajalikud rakkude normaalseks funktsioneerimiseks ja DNA paranduseks. Foolhappe defitsiit ning häired ühesüsiniku ainevahetuses võivad viia DNA kahjustuste sagenemiseni ja seeläbi suurendada vähi tekkeriski.
• Kantserogeenide imendumise soodustamine: Alkohol ärritab ja kahjustab suu, kurgu ja söögitoru limaskesta, muutes koed vastuvõtlikumaks teistele kantserogeenidele. Näiteks suitsetajatel, kes tarbivad ka alkoholi, imenduvad tubakasuitsu kantserogeensed ained kergemini läbi kahjustatud limaskesta. Seetõttu ongi alkoholi ja suitsetamise koosmõju eriti ohtlik (vt allpool).
• Hormonaalsed muutused: Alkohol mõjutab organismi hormonaalset tasakaalu. On leitud, et alkoholi regulaarne tarvitamine tõstab naistel östrogeeni ja teiste suguhormoonide taset veres. Kõrgem östrogeenitase on seotud rinna- ja mõningate günekoloogiliste vähivormide suurema tekkeriskiga. See võibki olla üks mehhanism, mis selgitab alkoholi rolli rinnavähi riski suurendamisel.
• Maksakahjustus ja immuunsuse nõrgenemine: Pikaaegne rohke alkoholikasutus kahjustab maksa. Alkoholi toimel võib areneda maksatsirroos – maksa pöördumatu armistumine. Tsirroos on teadaolevalt maksavähieelne seisund, mis võib aastate jooksul areneda maksavähiks. Lisaks nõrgestab krooniline alkoholism immuunsüsteemi tööd, vähendades organismi loomulikku järelevalvet vähirakkude üle. Need faktorid kokku suurendavad eri elundite kasvajate tekkeriski alkoholi liigtarvitajatel.

Oluline on märkida, et inimese geneetilised eripärad võivad samuti alkoholi kantserogeenset toimet modifitseerida. Näiteks teatud Aasia päritolu inimestel esineb ensüümi ALDH2 geneetiline variant, mis lagundab atseetaldehüüdi aeglasemalt – sellistel inimestel põhjustab alkoholi tarbimine eriti kõrget atseetaldehüüdi taset ja neil on täheldatud kõrgemat söögitoruvähi riski võrreldes nendega, kellel see ensüüm töötab tavapäraselt. Seega võib alkoholi mõju vähi tekkele olla indiviiditi erinev, olenevalt ainevahetuse geneetikast.

Vähivormid, millega alkohol on seotud

Praeguste teaduslike tõendite kohaselt on alkoholitarbimine põhjuslikult seotud vähemalt seitsme vähi tüübiga. Need on vähivormid, mille puhul rahvusvahelised ekspertorganisatsioonid (nagu IARC, WHO ja teised) on leidnud piisava kindlusega, et alkoholi tarbimine suurendab haigestumise riski. Nendeks kasvajateks on:

• Suuõõnevähk (huule, keele, suu limaskesta pahaloomulised kasvajad)
• Neeluvähk (orofarüngeaalne vähk, kurgupiirkonna kasvajad)
• Kõrivähk (kõri ehk häälekõri pahaloomulised kasvajad)
• Söögitoruvähk (eriti söögitoru lamerakk-kartsinoom)
• Maksavähk (hepatotsellulaarne kartsinoom ehk esmane maksakasvaja)
• Jämesoole ja pärasoole vähk (kolorektaalvähk)
• Rinnavähk (naistel esinev rinnanäärmekartsinoom)

Kõigi ülalnimetatud vähihaiguste puhul on kindlaks tehtud, et alkoholi tarvitajatel esineb neid rohkem kui mittetarvitajatel, muu riskikäitumise võrdsuse korral. Eriti tugev on seos alkoholi ja ülemiste seedetrakti kasvajate vahel: suuõõne, neelu, kõri ja söögitoru vähk tekivad oluliselt sagedamini inimestel, kes joovad alkoholi (eriti koos suitsetamisega, vt järgmist peatükki). Samuti on kindel seos maksavähi ja kroonilise alkoholi liigtarbimise vahel – viimane põhjustab maksakahjustust ja tsirroosi, mis soodustab maksarakkude pahaloomulist muutumist. Rinnavähk on naistel kõige sagedasem alkoholiga seotud kasvaja: isegi mõõdukas alkoholi tarbimine (nt ~1 alkoholiühik päevas) suurendab naistel rinnavähi riski märkimisväärselt, mistõttu on alkohol üks olulisemaid välditavaid rinnavähi riskifaktoreid. Jämesoolevähi osas on andmed samuti veenvad – regulaarsel alkoholi tarvitamisel suureneb risk haigestuda käär- või pärasoole kasvajasse võrreldes mittetarvitajatega.

Lisaks neile kindlatele seostele uuritakse ka alkoholi mõju teistele vähitüüpidele. On viiteid, et mao- (kõhu-) ja kõhunäärmevähi risk võib alkoholi tarvitamisega samuti suureneda, eriti suurte koguste puhul, kuid nende vähivormide puhul ei ole teaduslik konsensus veel nii tugev. Samuti on mõned uuringud leidnud seoseid alkoholi ja näiteks melanoomi (pahaloomulise nahavähi) või eesnäärmevähi vahel, kuid need andmed on esialgsed. Seevastu mitmete vähkide puhul ei ole leitud, et alkohol riski tõstaks – näiteks kopsuvähi, põievähi, munasarjavähi ja emakavähi osas pole alkoholi roll ilmnenud või on senised tulemused olnud vastuolulised. Kokkuvõttes võib öelda, et alkoholi vähkitekitav toime on suunatud eelkõige teatud elunditele (eeskätt seedetrakti organid, maks, rinnanääre), samas kui paljude muude vähitüüpide puhul pole otsest seost täheldatud.

Vähirisk ja alkoholi kogus: kui palju risk suureneb?

Oluline on rõhutada, et alkoholi tekitatud vähirisk on doosist sõltuv – see tähendab, et mida enam ja sagedamini inimene alkoholi tarbib, seda suuremaks kasvab ka tema risk haigestuda vähki. Erinevate vähkide puhul on alkoholi mõju suurus siiski erinev. Alljärgnevalt mõned hinnangulised riski suurused teadusuuringute põhjal (võrreldes mittetarvitajatega):

• Suuvähk ja neeluvähk: kerge alkoholi tarbimine (umbes 1–1,5 alkoholiühikut päevas) tõstab suuõõne- ja neeluvähi riski ~1,8-kordselt, väga tugev tarbimine (üle 5 ühiku päevas) aga ligikaudu 5-kordselt.
• Kõrivähk: väike kogus alkoholi (~1 ühik päevas) seostub ~1,4-kordse kõrivähi riskiga, tugev joomine aga umbes 2,6-kordse riskiga.
• Söögitoruvähk: isegi kerge alkoholi tarvitamine võib suurendada söögitoru (lamerakk-)vähi riski ~1,3 korda; suurte koguste regulaarne joomine aga kuni 5-kordseks võrreldes alkoholi mitte tarbivate inimestega.
• Maksavähk: raske krooniline alkoholitarbimine (nt alkohoolikutel) on seotud umbes 2-kordse maksavähi riskiga eluea jooksul. Paljud maksavähijuhud on tingitud alkohoolse maksatsirroosi pinnalt.
• Rinnavähk: juba väga mõõdukas alkoholi kogus (nt 1 ühik päevas) põhjustab naistel väikese, ~1,04-kordse rinnavähi riski tõusu võrreldes nendega, kes joovad alla ühe ühiku nädalas. Keskmine tarbimine (nt 1–2 ühikut päevas) suurendab riski ~1,2–1,3 korda ning tugevaim tarbimine (üle 3 drinki päevas) umbes 1,6 korda suuremaks kui mittejoomine. Kuigi need suhtelised riskinumbrid tunduvad väiksed, on rinnavähk väga levinud haigus – seega tähendab isegi 1,2-kordne risk, et paljudel juhtudel on alkohol olnud kaasteguriks. Teadlaste hinnangul on ~5–16% kõikidest rinnavähijuhtudest tingitud alkoholi tarbimisest, sõltuvalt populatsioonist ja tarbimistasemest.
• Jämesoole ja pärasoole vähk: uurimused näitavad, et kolorektaalvähki haigestumise risk on alkoholi mõõdukatel kuni suurtel tarbijatel ~1,2–1,5 korda kõrgem. Näiteks ~2 või enama ühiku igapäevane joomine on seostatud märkimisväärse tõusuga käär- ja pärasoole kasvajate esinemissageduses. See kehtib nii meeste kui naiste kohta.

Need numbrid näitavad, kui palju alkohol suurendab erinevate vähkide tekkeohtu. Tuleb arvestada, et suur protsendiliste riski tõus ei tähenda tingimata palju haigestunuid. Näiteks söögitoruvähk on haruldane – isegi 5-kordne riski suurenemine tähendab praktikas vähe täiendavaid haigestumisi. Samas rinnavähk on sage – isegi väike suhtelise riski tõus tähendab suuremat hulka lisajuhtumeid populatsioonis. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on alkohol maailma mastaabis umbes 4% uute vähijuhtude põhjuste taga. 2020. aastal diagnoositi maailmas hinnanguliselt ~740 000 alkoholi poolt põhjustatud vähijuhtu, mis moodustab 4,1% kõikidest uusjuhtudest. Alkoholi tõttu tekkinud vähkkasvajad on enamasti meestel (globaalsetest alkoholiga seotud vähkidest ~75% leiti meestel), kuna mehed tarbivad alkoholi keskmiselt rohkem. Euroopas, kus alkoholi tarbimine on maailma kõrgeim, omistatakse alkoholile lausa ~10% meeste ja 3% naiste vähijuhtudest. See tähendab, et iga kümnes mees ja iga ~33. naine, kes Euroopas vähki haigestub, sai oma haiguse osaliselt alkoholist tingitud põhjustel.

Kuigi globaalselt on hinnanguliselt umbes 4% uutest vähijuhtudest seotud alkoholitarvitamisega, on teatud vähivormide puhul alkoholi osakaal oluliselt suurem: näiteks seostati 2020. aastal ligikaudu 32% söögitoruvähi ja ~17% maksavähi juhtudest alkoholiga.

Oluline järeldus: vähi riski seisukohast ei eksisteeri ohutut alkoholikogust. Iga lisanduv kogus suurendab teatud vähkide tekke tõenäosust. WHO on üheselt välja öelnud: “Vähi riski seisukohast algab oht juba esimesest alkoholitilgast. Mida rohkem juua, seda kõrgem risk – ainus ohutu variant on üldse mitte juua”. Loomulikult on risk suhteline – harva ja väikestes kogustes joomine tõstab konkreetse inimese vähiriski vaid pisut, ent regulaarsel ja suurel tarbimisel kasvab risk hüppeliselt. Positiivne on see, et kui alkoholi tarbimist vähendada või sellest loobuda, siis pikemas perspektiivis ka vähirisk alaneb – kahjustused paranevad osaliselt ja uusi mutatsioone tekib vähem. Näiteks ühes suures uuringus leiti, et alkoholi täielik lõpetamine vähendas suu- ja kurguvähi esinemist 20 aasta vältel märgatavalt võrreldes nendega, kes jätkasid joomist. Seega on alkoholi tarbimise piiramine üks oluline meede vähi ennetuses.

Alkoholi ja suitsetamise koosmõju

Tuleb eraldi rõhutada, et alkohol ja tubakas koos on eriti ohtlik kombinatsioon vähi seisukohast. Alkohol muudab suu, kurgu ja söögitoru limaskestad haavatavamaks, nagu eelpool kirjeldatud, ning tubakasuits sisaldab hulgaliselt tugevatoimelisi kantserogeene. Seetõttu on inimesed, kes nii joovad alkoholi kui ka suitsetavad, palju kõrgema riskiga haigestuda pea- ja kaela piirkonna kasvajatesse. Uuringud näitavad, et alkoholi ja tubaka koos tarvitamine võib suurendada näiteks suuõõne-, neelu-, kõri- ja söögitoruvähi riski palju enam, kui arvestada ainult alkoholi või ainult suitsetamise mõju. WHO andmetel on neil, kes tarbivad korraga alkoholi ja tubakat, mitmete nimetatud kasvajate risk lausa 5 korda kõrgem võrreldes nendega, kes tarvitavad ainult üht neist kahest ainest. Seega on tervisekahju vähendamiseks ülioluline vältida nende mõlema faktori koos esinemist – isegi kui inimene ei suuda suitsetamist maha jätta, aitab alkoholist loobumine (või vastupidi) vähendada kumulatiivset vähiriski.

Alkohol ja vähk: olukord Eestis

Eesti kuulub Euroopa riikide hulka, kus alkoholi tarbimine on traditsiooniliselt olnud kõrge ning seega on alkoholist tingitud vähirisk rahvatervise seisukohalt oluline probleem. Kogenud onkoloogi dr. Vahur Valvere sõnul on hinnanguliselt 6% kõikidest vähi surmajuhtumitest Euroopa Liidus seotud alkoholi tarvitamisega. Eesti puhul tähendab see statistiliselt umbes 250–300 vähisurma aastas, mis teeb peaaegu ühe alkoholist põhjustatud vähisurma päevas. See on murettekitav näitaja, arvestades et igaüks neist surmadest oleks olnud tegelikult ennetatav elustiili muutes.

Eestis esinevad samad vähivormid alkoholitarvitajate seas, mis mujalgi maailmas. Rinnavähk on alkoholiga seonduvatest kasvajatest Eesti naiste hulgas esikohal, jämesoolevähk aga meestel kõige sagedamini alkoholiga seotud kasvaja. Eesti on rahvusvahelises võrdluses kõrge rinnavähi esinemissagedusega riik, mistõttu on eriti oluline teada, et ka mõõdukas veini või õlle tarbimine lisab oma osa rinnavähi riski. Samuti on eestlastel suhteliselt sagedased seedetrakti kasvajad (sh jämesoole-, söögitoru- ja kõhunäärmevähk) ning alkohol on üks tegur, mis nende haiguste koormust suurendab. Seega on alkohol ka Eestis – nagu kogu maailmas – üks olulisemaid välditavaid vähi riskitegureid suitsetamise ja ülekaalu kõrval. See tähendab, et kuigi iga vähijuhtu ei saa ära hoida, oleks märkimisväärne hulk vähihaigestumisi ja surmi Eestis välditavad, kui alkoholi tarbimist vähendada.

Positiivne on see, et viimastel aastatel on Eestis hakatud üha rohkem rääkima alkoholi võimalikust rollist vähi tekitajana. Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt 2022. aastal läbi viidud küsitlus näitas, et avalikkuse teadlikkus on seni olnud madal: näiteks vaid 11% Eesti naistest teadis, et alkoholi tarvitamine suurendab rinnavähi riski. Samuti oli vähem kui kolmandik vastanutest teadlik alkoholi seosest suuõõne-, söögitoru- või soolevähiga. Sellest ajendatult alustati teavituskampaania ja meedias on avaldatud artikleid (sh onkoloogide selgitusi) alkoholi ning vähi seoste kohta. Terviseedendajad rõhutavad, et inimeste teadlikkuse tõstmine on oluline, et igaüks saaks teha informeeritud otsuse oma alkoholitarbimise kohta. 2023. aastal avaldas TAI onkoloogide kaasabil üleskutse, et “iga alkoholist põhjustatud vähisurm päevas on Eestile liig” ning juhtis tähelepanu, et alkoholi tarbimise vähendamine aitaks oluliselt vähendada vähiriski meie ühiskonnas.

Kuna teadus kinnitab selgelt, et igasugune alkoholi tarbimine võib anda panuse vähi tekkesse, on rahvatervise eksperdid teinud ettepanekuid lisada ka alkohoolsete jookide etikettidele vastavad hoiatused. Euroopa vähivastane tegevuskava (Europe’s Beating Cancer Plan) seadis eesmärgi kohustuslike tervisehoiatuste kehtestamiseks alkohoolsete jookide siltidel aastatel 2021–2023, kuid protsess on liikmesriikide ja tööstuse surve tõttu takerdunud. Näiteks Iirimaal on vastu võetud seadus, mis nõuavad vähiriskist teavitavate hoiatuste lisamist, kuid rakendamine on edasi lükatud 2028. aastani.

Kokkuvõttes on Eesti jaoks alkoholi ja vähi seos väga aktuaalne teema. Meie rahvastiku seas on palju inimesi, kes regulaarselt alkoholi tarbivad, ja paraku tähendab see ka rohkem alkoholi põhjustatud vähijuhtumeid. Samas on see risk ennetatav: iga inimene saab oma tarbimisharjumusi muutes vähendada tõenäosust haigestuda alkoholiga seotud vähki. Ka Euroopa vähitõrje koodeksi 5. väljaanne (ECAC5) annab alkoholi osas senisest palju selgema sõnumi. Kui varasem koodeksi versioon soovitas alkoholi tarbimist vähendada, siis nüüd, tuginedes uutele ja tugevatele teaduslikele tõenditele, soovitavad eksperdid alkoholi üldse mitte tarvitada, et vähiriski võimalikult palju vähendada. ECAC5 rõhutab, et vähiennetuse seisukohalt ei ole alkoholi tarvitamisel ohutut taset ning iga kogus suurendab riski. See muudatus kajastab uut teaduslikku üksmeelt ja saadab ühiskonnale selgema rahvatervise sõnumi.

Iga välditud vähijuhtum või -surm on oluline. See tähendab kauem elavaid ja tervemaid inimesi meie ühiskonnas.

---

ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.