WHO Euroopa Regionaalbüroo avab uue tehisintellekti kasutava veebikeskkonna, et aidata tervishoiutöötajatel alkoholitarvitamisest rääkida.
16.10.2026 – Vaid 15% Euroopa Liidu elanikest¹ teab, et alkohol võib põhjustada rinnavähki, kuigi alkohol on tõendatud riskitegur. Teadlikkuse suurendamiseks avab WHO Euroopa Regionaalbüroo rinnavähi teadlikkuse kuul uue veebikeskkonna, kuhu on lõimitud tehisintellektiassistent. Keskkond pakub tervishoiutöötajatele vahendeid, mis aitavad rääkida patsientidega alkoholist ja vähiriskist. Ühtlasi kutsub WHO üles alkoholi ja tervise seoseid senisest sisukamalt käsitlema, et kogutud teadustõendid aitaksid inimestel tervemalt elada.
WHO alkoholitarvitamise sõeluuringu ja lühisekkumise veebikeskkond koondab usaldusväärsed teadustõendid ja praktilised töövahendid ühte kohta. Nii on tervishoiutöötajatel ja teistel spetsialistidel lihtsam alkoholiga seotud riske varakult märgata, neist rääkida ja tuge pakkuda.
Mida inimestele alkoholi kohta ei räägita
Alkohol põhjustab vähemalt seitset vähiliiki, sealhulgas rinnavähki, ning südame-veresoonkonna- ja maksahaigusi. Ometi ei ole paljud WHO Euroopa regiooni elanikud neist kahjudest teadlikud.
Eriti vähene on teadlikkus alkoholi ja rinnavähi seosest. WHO Euroopa Regionaalbüroo korraldatud küsitluses, mis hõlmas 14 riiki, teadis vaid 15% vastanutest, et alkohol võib põhjustada rinnavähki. Naiste seas oli sellest teadlik vaid 21%. Hinnanguliselt oli alkohol 2020. aastal WHO Euroopa regioonis 39 200 uue rinnavähijuhu põhjuseks.
„Alkoholi tekitatud kahju ei ole midagi abstraktset. See võib väljenduda südame- ja maksahaigustes. See võib ilmenda lapses, kes puutub alkoholiga kokku juba enne sündi. See võib olla ärevus ja depressioon. See võib olla naine, kellel tekib rinnavähk, ilma et talle oleks kunagi öeldud, et alkohol on riskitegur,“ ütleb WHO Euroopa Regionaalbüroo alkoholinõunik dr Carina Ferreira-Borges. „Me teame, et sõeluuring ja lühisekkumine toimivad, kuid ainult siis, kui tervishoiutöötajad tunnevad end nende kasutamisel kindlalt. Arst või õde, kellel on patsientide vastuvõttude vahel mõni vaba minut, saab nüüd küsida veebikeskkonna tehisintellektiassistendilt, kuidas alkoholitarvitamise kohta küsida, ja saada WHO teadustõenditel põhineva vastuse. Nii muutub alkoholist rääkimine tavapäraseks osaks ravist ja nõustamisest, mitte ebamugavaks lisakohustuseks.“
Varasem küsimine võib aidata
Alkoholitarvitamise sõeluuring ja lühisekkumine (SBI) annavad spetsialistidele praktilise võimaluse tuvastada alkoholiga seotud riske enne tõsisemate probleemide kujunemist. Sõeluuring võib piirduda mõne lühikese küsimusega, mis aitavad hinnata inimese riskitaset. Sellele järgnev lühisekkumine aitab inimesel mõista, kuidas alkohol võib tema tervist mõjutada, ja toetab teda muutuste tegemisel.
Selliseid vestlusi peetakse aga liiga harva. Alkoholitarvitamine on sageli kõige vähem käsitletav tervist kahjustav käitumuslik riskitegur: sellest räägitakse harvem kui suitsetamisest, kehalisest aktiivsusest või toitumisest.
Spetsialistidel võib nappida aega, väljaõpet või enesekindlust. Nad ei pruugi teada, kuidas alkoholitarvitamisest juttu teha nii, et inimene ei tunneks end hukka mõistetuna. Samuti võivad nad kahelda, milliseid küsimusi esitada või kust leida usaldusväärseid juhiseid ja töövahendeid. Paljudes õppekavades pööratakse alkoholile vähe tähelepanu. Seetõttu võivad praktiseerivate spetsialistide teadmised olla lünklikud või tugineda aegunud teabele ja visalt püsivatele väärarusaamadele.
Digiuuenduste võimalused
Uus veebikeskkond koondab kõik selliseks vestluseks vajaliku ühte kohta. Tervishoiutöötajad saavad inimese riskitaseme hindamiseks kasutada rahvusvaheliselt valideeritud kümne küsimusega AUDIT-testi. Interaktiivsed töövahendid selgitavad, mida tähendab üks alkoholiühik ja kuidas alkohol tervist mõjutab. Keskkonna tehisintellektitööriist SBI Assistant aitab kasutajal leida sobiva viisi vestluse alustamiseks või vajaliku materjali. Lisaks on kättesaadavad WHO juhised ning teadustõendid sõeluuringu ja lühisekkumise kohta.
„Inimesed küsivad juba praegu tehisintellektilt tervisenõu, sealhulgas seda, kui palju alkoholi on ohutu tarvitada. Sageli saavad nad enesekindlalt esitatud vastuse, mille allikat pole võimalik kontrollida,“ ütleb WHO Euroopa Regionaalbüroo infotehnoloogia ja tehisintellekti valdkonna juht Nebi Bekiri. „Meie loodud assistent toimib teistsugusel põhimõttel. See koostab vastuseid üksnes kindlaksmääratud WHO teadustõendite ja rakendusmaterjalide põhjal, näitab iga vastuse juures selle allikat ning juhatab töövahendini, mida saab kasutada vastuvõtul või iseseisvalt.“
WHO alkoholitarvitamise sõeluuringu ja lühisekkumise veebikeskkond on üks WHO ja Euroopa Liidu projekti „Teadustõenditest tegudeni alkoholi valdkonnas“ (EVID-ACTION) peamisi väljundeid. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit. EVID-ACTION on aidanud Euroopa Liidu riikidel, Islandil, Norral ja Ukrainal rakendada alkoholi kahjulikke mõjusid ja nende ennetamist käsitlevaid teadustõendeid praktilistes tegevustes.
Veebikeskkond on loodud pidevalt täieneva teabe- ja töövahendite kogumina. Teadustõendite, tehnoloogia ja praktika arenedes saab sinna lisada uusi materjale ja töövahendeid, et aidata spetsialistidel ja poliitikakujundajatel leida usaldusväärset teavet ning seda oma töös kasutada.
¹ Küsitlus hõlmas 14 riiki.
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
Leave a Reply