02.03.2024 – ETAK-i esindus koosseisus Katrin Rehemaa (Eesti Arstide Liit), Diana Ingerarinen (Eesti Perearstide Selts), Teelia Rolko (Eesti Psühhiaatrite Selts) ja Lauri Beekmann (ETAK ja Eesti Karskusliit) kohtusid 1. märtsil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Sandra Särava ja ettevõtluskeskkonna valdkonna juhi Merike Koppeliga et esitada ETAK-i küsimusi ja muresid seoses käimasoleva protsessiga muuta Reklaamiseadust.
Kohtumine toimus päev pärast Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK) tagasiside andmise tähtaega. Organisatsioonidest olid kõik VTK kommenteerijad äärmiselt kriitilised plaanitud seadusemuudatuste ettepanekute ning eriti eneseregulatsiooni idee osas. Kui erinevad ministeeriumid juhtisid tähelepanu kõikvõimalikele probleemidele ning osutasid samuti, et eneseregulatsioon ei ole sobilik variant mida kaaluda, kuna järelevalve on avaliku võimu võõrandamatu funktsioon, mida ei saa erastada ega edasi delegeerida, siis Sotsiaalministeerium jättis VTK otseselt kooskõlastamata.
ETAK-i esindajad juhtisid MKM-i ametnike tähelepanu huvide konfliktile kui põhilisele probleemile, mis kallutas kogu Reklaamiseaduse muutmise protsessi niiöelda „turuosaliste“ huvide kaitsele. Kuna probleemide ja siis ka võimalike lahenduste kaardistamisel saadi sisend suurel osal just reklaamiäri praktikutelt, ehk neilt, kes on sellest rahaliselt huvitatud, on mõistetav, et tulemus on selline, mis tekitab rahva tervist ja ühiskondlikku heaolu primaarseks pidavates osapooltes tõsist muret.
MKM-i esindajad ei paistnud seda konflikti siiski mõistvat rõhutades, et neil on kohustus läbi rääkida kõigiga. Terviseorganisatsioone ei osatud algusest peale kaasata, kuna ei nähtud, et „Reklaamiseadus oleks mingil moel ka perearstide tööriistaks.“ Toodi näide, et iga legaalne äri, mis just ei ole spetsialiseerunud eestlaste tapmisele, peaks saama võimaluse kaasa rääkida Eesti seadusandluse kujundamisel. Kommentaar: antud kontekstis tahtmatult täpne näide, kuna kõige tagasihoidlikumate hinnangute juures on alkoholi tarvitamise tagajärjel viimase 30 aastaga Eestis surnud umbes 36 000 inimest.
Kui ETAK-i esindajad juhtisid tähelepanu, et VTK ignoreerib justkui täielikult alkoholiga seotud tervise- ja ühiskondlikku kahju, vastasid MKM-i ametnikud, et selliste hinnangute andmiseks puudub MKM-l pädevus ja et selline sisend peaks tulema Sotsiaalministeeriumilt ja terviseorganisatsioonidelt. Edaspidi loodetigi seda infot vastavatelt allikatelt paremini vastu võtta.
Ametnikud rõhutasid, et VTK näol ei olnud tegemist konkreetsete ettepanekutega kohe seadust muuta, vaid et sellele rajanevalt kogutigi tagasisidet ning siit alles algab konkreetse eelnõu ettevalmistamine, mis peaks valmis saama 2024. aasta lõpuks.
ETAK-i esindajad juhtisid tähelepanu ka teistele VTK probleemsetele punktidele nagu näiteks terviseteenuste reklaamiga seonduv ning otsus mitte soovitada hasartmängude ja veebiennustusmängude reklaami keelustamist, vastupidiselt koalitsioonileppes ning valitsuse tegevuskavas sätestatule. Kuigi viimati mainitud otsuse jaoks on seega selge poliitilise tahte väljendus olemas, näeb ministeerium siiski oma kohusena välja pakkuda alternatiivseid lahendusi, kuna ei olda kindlad, kas reklaam ikkagi üldse suurendab inimeste sõltuvuslikku käitumist ning võlgadesse sattumist. Nõustuti siiski, et lõpliku valiku teevad muidugi poliitikud.
Edasise protsessi osana analüüsitakse jagatud tagasisidet ning selle põhjalt hakatakse ette valmistama eelnõud. Me soovitasime tungivalt suunata see edasine arutelu just käivitunud alkoholipoliitika rohelise raamatu protsessi osaks, kuna alkoholi reklaami küsimus on iseenesestmõistetavalt lahutamatu osa alkoholipoliitikast ja hetkel ongi olnud imelik, et sellega tahetakse mingil põhjusel tegeleda eraldiseisvalt. Meile lubati, et vastavas MKM-i juhitud töörühmas see kindlasti ka ühe teemana üles võetakse, kuid samas kinnitati, et paralleelselt jätkatakse vastavat dialoogi ka turuosaliste ja ettevõtjatega.
Leave a Reply