27.09.2025 – ETAK-i liikmesorganisatsioonide esindajad kohtusid 23. septembril Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) töötajatega PPA peamajas Tallinnas.
Kohtumisel osalesid PPA-poolsed esindajad: süütegude ja kogukonna turvalisuse analüüsi grupijuht Merlin Nuiamäe, kommunikatsioonispetsialist Leana Loide ja ennetustöö juht Gerli Grünberg. ETAK-i esindasid: Anneli Vares ja Laura Põldma (VATEK), Aivar Haller (Eesti Lastevanemate Liit), Kadriliis Jaaksaar ja Karl-Martin Voovere (Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts), lisaks ETAK-i projektijuht Irmeline Hiie ja juhatuse liige Lauri Beekmann.
Kohtumise peamiseks teemaks ja ETAK-i kandvaks huviks oli politsei statistika ja andmed, mis puudutavad korrarikkumisi ja kuritegusid, kus kas kandvaks põhjuseks või siis vähemalt oluliseks teguriks on alkoholi tarvitamine. Sotsiaalminister Karmen Joller käis hiljuti politseiga koos patrullis ja võttis selle hiljem kokku järgmiselt: “Pean ütlema, et KÕIK väljakutsed, millele me reageerisime, olid ühel või teisel moel seotud alkoholiga. Politseinikud kinnitasid, et vähemalt 90% nende väljakutsetest ongi alkoholist tingitud.”
Politseitöötajad tõdesid, et ametlikus statistikas sellised järeldused paraku ei kajastu. Nimelt ei mõõdeta kõikidel nendel juhtudel alkoholijoovet, kus seda otseselt vaja ei ole. Seega on selline hinnang pigemini politseinike subjektiivne hinnang. Alkohol on see peamine probleemi allikas, kuid see lihtsalt ei jõua ametlikku statistikasse.
Meie üheks teema tõstatamise lähtepunktiks oli Sotsiaalministeeriumi tellitud alkoholi põhjustatud majanduskahjude raport, mis peaks lähikuudel valmima. Sellistes kokkuvõtlikes raportites saab kaasata ainult olemasolevaid andmeid ja lõppjäreldustes tuleb viidata puuduolevatele andmetele, mis tähendab, et tegelik alkoholiga seotud kulu on alati suurem kui seda ametliku statistika põhjal saab välja tuua.
Politsei esindajad selgitasid ka, et nende töös oleks keeruline mõõta, kust maalt alkoholi tarvitamise kontekstis sooritatud tegude tagajärgedega tegelemine ning seega siis ka sellega seotud kulu lõpeb, kui tehakse näiteks ohvritega või ka tegude sooritajatega järeltööd.
Viimastel aastatel on nii Lätis kui ka Leedus alkoholi põhjustatud majanduskulude raportid avaldatud. 2023. aastal Lätis avaldatud raport tõdes, et alkoholi liigtarvitamise otsesed ja kaudsed kulud moodustasid 2021. aastal 1,3–1,8% SKP-st. Võrdluseks, alkohoolsete jookide aktsiisilaekumised andsid samal aastal 0,7% SKP-st.
Sarnane uurimus Leedus leidis, et alkoholi tarbimise majanduskulu oli hinnanguliselt keskmiselt 543 miljonit eurot aastas, samal ajal kui alkoholiaktsiisi tulud olid 292–384 miljonit eurot aastas (2015–2020).
Mõlemas uuringus toodi samuti välja, et mitmed olulised andmed puudusid, mis oleksid majanduskulu hinnangut tõstnud. Alkoholitarbimisest tingitud majandusliku kahju hindamise raportites korduvad tüüpilised andmelüngad, mis viitavad sellele, et tegelikud kulud on hinnatust suuremad. Peamised puudujäägid on seotud otseste ja kaudsete kulude ebatäieliku kajastusega, kuna arvestamata jäävad sageli täielikud andmed töövõimekaotuse kuludest (sh presenteeism ja pikaajaline töölt puudumine), kohalike omavalitsuste lisakulud ning politsei ja vanglasüsteemi töö kulud, samuti salakaubanduse tegelik mõju. Lisaks takistavad hindamist andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse probleemid, nagu administratiivandmete puudulikkus, diagnooside mittetäielik registreerimine arstide poolt, mis kokkuvõttes raskendab nii otseste kui kaudsete kulude täpset arvutamist.
Kohtumisel arutasimegi ka, et kui Eesti raport valmib ja avaldatakse kohalikud lõppjäreldused, on oluline olla valmis juhtima ka tähelepanu puuduolevatele andmetele ning tõsiasjale, et reaalne kogukulu, mida siis väljendavad ka patrullipolitseinike hinnangud, on märkimisväärselt suurem. Juttu oli ka e-sigarettide, illegaalsete narkootikumide levikust ja ennetustööst ja selle efektiivsusest.
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
Leave a Reply