11.06.2026 – Euroopa Rahvatervise Ajakirjas avaldatud uuring hindab, milline oleks alkoholi kättesaadavuse piirangute ja alkoholiaktsiisi tõusu majanduslik mõju Eestis. Pol Rovira, Taavi Lai, Rainer Reile, Ahmed S. Hassan ja Jürgen Rehm kasutasid analüüsis peamiselt Eesti riiklikke andmeallikaid ning 2023. aasta andmeid, kuna see oli viimane aasta, mille kohta olid kõik vajalikud andmed olemas. Uuring keskendus otsestele tervishoiukuludele ja enneaegsest suremusest tingitud tootlikkuse kaole ning hindas poliitikameetmete tasuvust ühe aasta vaates.
Uuringu järgi põhjustas alkoholitarvitamine Eestis 2023. aastal hinnanguliselt 510 miljonit eurot majanduslikku kulu, mis vastas 1,34 protsendile sisemajanduse koguproduktist. Sellest 263,91 miljonit eurot moodustasid otsesed kulud ja 246,08 miljonit eurot kaudsed kulud. Sama aasta alkoholiaktsiisi laekumine jäi sellest kahjust selgelt väiksemaks. Väljaande “Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal” andmetel laekus Eestis 2023. aastal alkoholiaktsiisi 263 miljonit eurot. See tähendab, et uuringus hinnatud alkoholiga seotud majanduslik kahju oli aktsiisitulust 247 miljonit eurot suurem, ehk ligikaudu 1,9 korda suurem.
Alkoholitarvitamisele omistati 1932 täiskasvanu surma, mis moodustas 12,3 protsenti kõigist täiskasvanute surmadest. Kuni 64,5-aastaste inimeste seas oli alkoholile omistatavaid surmasid 781, mis moodustas 26,9 protsenti kõigist selle vanuserühma surmadest. Enneaegselt kaotatud eluaastaid oli üle 10 000 ning suurem osa neist puudutas mehi.
Autorid ei käsitle “alkoholile omistatavaid surmasid” nii, et iga üksiku surma puhul oleks surmatunnistusel alkohol otsese põhjusena kirjas. Uuringus kasutati alcohol-attributable fraction ehk AAF-meetodit, millega hinnatakse haiguse, vanuserühma ja soo kaupa, kui suur osa kindlatest haigus- ja vigastuskategooriatest oleks jäänud olemata alkoholi tarvitamise puudumisel. Arvutustes kasutati andmeid alkoholitarvitamise levimuse kohta ning vastavate haiguste ja vigastuste suhtelisi riske. Alkoholitarvitamise taseme hindamisel kasutati 2022. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut, mis viidi vastavusse 2023. aasta registreeritud alkoholimüügi põhjal arvutatud tarbimistasemega. Arvutustes kasutati konservatiivset eeldust, et 80 protsenti müüdud alkoholist tegelikult tarvitatakse. Vähi puhul arvestati 10-aastast ajanihet, sest alkoholi tarvitamise ja vähi kujunemise vahel on viivitus.
Analüüsitud poliitikameetmete seas olid alkoholi kättesaadavuse piirangud ja alkoholiaktsiisi tõus. Kättesaadavuse piirangute paketina käsitleti väljaspool toitlustuskohti toimuva alkoholimüügi aja lühendamist, alkoholi müügikeeldu tanklates ning veebis ja telefoni teel tehtud tellimuste puhul isikutuvastust ja viivitust tellimuse ning kohaletoimetamise vahel. Uuringus kirjeldatud ettepaneku järgi tähendaks see väljaspool toitlustuskohti alkoholimüügi lubamist tööpäeviti ja laupäeviti kella 10.00 kuni 20.00 ning pühapäeviti kella 10.00 kuni 16.00.
Kättesaadavuse piirangute mõju modelleeriti eeldusel, et suuremad piirangud vähendavad alkoholitarvitamise taset ning see omakorda vähendab alkoholile omistatavat suremust ja haigestumist. Aktsiisitõusu puhul modelleeriti mõju järjestusena, kus alkoholiaktsiisi tõus tõstab alkohoolsete jookide hinda, hinnatõus vähendab oste ja tarbimist ning väiksem tarbimine vähendab alkoholiga seotud tervisekahju. Autorid eeldasid, et aktsiisitõus kandub täielikult hindadesse. Joogiliikide mõju hindamisel kasutati hinnaelastsusi, kangete alkohoolsete jookide puhul -0,36, õlle puhul -0,60 ning veini ja teiste jookide puhul -1,20. Raskete alkoholitarvitajate puhul kasutati madalamat elastsust, -0,28, sõltumata joogiliigist.
Uuringu järgi maksaks kolme kättesaadavuse piirangu kavandamine, rakendamine, jõustamine ja hindamine Eestis kokku 428 208 eurot. Sellest suurim osa oleks seotud müügiaegade lühendamisega, 208 904 eurot, sellele järgneks alkoholi müügikeeld tanklates, 149 353 eurot, ning viivituse ja isikutuvastuse nõue kaugmüügi puhul, 69 951 eurot. Alkoholiaktsiisi tõusu rakendamise kulu oleks väiksem, 71 368 eurot.
Kättesaadavuse piirangute netokasuks hinnati 6,33 miljonit eurot, sellest 2,57 miljonit eurot väiksemate tervishoiukulude ja 3,76 miljonit eurot väiksema tootlikkuse kao kaudu. Alkoholiaktsiisi 15-protsendiline tõus vähendaks tervishoiukulusid ja tootlikkuse kadu kokku 1,77 miljoni euro võrra ning tooks lisaks hinnanguliselt 32,27 miljonit eurot täiendavat maksutulu. Uuringu järgi annaksid kättesaadavuse piirangud iga investeeritud euro kohta umbes 15 eurot tagasi. Alkoholiaktsiisi 15-protsendiline tõus annaks koos maksutuluga umbes 477 eurot iga investeeritud euro kohta ning ilma maksutulu arvestamata umbes 25 eurot iga investeeritud euro kohta.
Autorid rõhutavad, et mõlemad analüüsitud poliitikasuundad, nii kättesaadavuse piirangud kui ka aktsiisitõus, vähendaksid suremust ja haigestumist ning tooksid ühiskonnale märkimisväärset majanduslikku kasu. Samas märgitakse uuringus ka piiranguid. Täpsemalt analüüsiti vaid kahte alkoholiga seotud kulukomponenti, tervishoiukulusid ja enneaegsest suremusest tingitud tootlikkuse kadu, ning kasutati ühe aasta ajahorisonti. Autorite hinnangul muudab see lähenemise pigem konservatiivseks, sest osa alkoholiga seotud kulusid jäi detailsemasse analüüsi kaasamata.
Allikas: Pol Rovira, Taavi Lai, Rainer Reile, Ahmed S. Hassan ja Jürgen Rehm, “Using a return on investment analysis to estimate the economic impact of potential changes to alcohol control policies in Estonia”, European Journal of Public Health, 2026.
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
Leave a Reply