06.06.2026 – Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koda (ETAK) kutsub riigikogu liikmeid tagasi lükkama töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 837 SE juurde esitatud muudatusettepanekut, mis lubaks vähemalt 16-aastastel alaealistel täisealise töötaja järelevalve all teha tööd, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga. Selle seadusemuudatuse teine lugemine on kolmapäeval, 10. juunil. ETAK saadab riigikogu liikmetele ka eraldi kirja palvega see ettepanek tagasi lükata.
ETAK-i hinnangul ei ole tegemist tehnilise ega kitsalt tööõigusliku muudatusega, vaid põhimõttelise suunamuutusega alaealiste kaitses ja alkoholipoliitikas. Tegemist oleks esimese korraga, kui alkoholi ja alaealiste kontekstis langetataks Eestis vanusepiirangut. Kehtiv piirang alkoholiseaduses on seatud alaealiste kaitseks ning selle eesmärk on hoida noored alkoholi tarvitamise ja alkoholi müügikeskkonnaga seotud riskidest eemal. Kui lubada 16- ja 17-aastastel noortel alkoholi valmistada, müügiks pakkuda ja müüa, normaliseerib see alkoholi rolli noorte igapäevases töökeskkonnas ning muudab ebaselgemaks riigi senise sõnumi, et alkohol ei kuulu alaealiste ellu.
„MKM räägib selle muudatuse kommunikeerimisel restoranidest ja suvekohvikutest, kuid iga potentsiaalselt riski suurendava muudatuse juures tuleks keskenduda kõige ohtlikumate võimaluste hindamisele. See muutus avaks teismelistest töötajatele ukse igas pubis, baaris ja kõrtsis, kus tuleb suure tõenäosusega kokku puutuda näiteks joobes seltskonnaga, kes soovib, et 16-aastane baaridaam tooks lauale uued õlled,“ tõdeb Lauri Beekmann, ETAK-i juhatuse liige.
Samuti on muudatusettepaneku enda tekstis ja seletuses selge vastuolu. Ettepaneku järgi tohiks alaealine teha alkoholi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga seotud tööd ainult täisealise töötaja järelevalve all. Samal ajal põhjendatakse muudatust seletuses aga sellega, et kehtiv kord muudab alaealise palkamise tööandja jaoks ebaatraktiivseks, sest igas vahetuses peab koos alaealise teenindajaga töötama ka täisealine teenindaja, kes saab kliente täiel määral teenindada. Kui järelevalve peab olema päriselt toimiv, peaks see tähendama ka edaspidi, et täisealine töötaja peab olema samas vahetuses kohal ja valmis sekkuma. Sellisel juhul ei lahenda muudatus probleemi, millele seletuses viidatakse. Kui aga tegelik eesmärk on vähendada täisealise töötaja kohaloleku vajadust, siis jääb järelevalve vaid formaalseks ning alaealine võib praktikas jääda alkoholi müügi ja serveerimisega üksi.
Alkoholi müük ja serveerimine ei ole alaealisele sobiv tööülesanne. See eeldab kliendi vanuse hindamist, dokumentide küsimist, joobetunnuste märkamist, vajadusel müügist keeldumist ning konfliktsete olukordade lahendamist. ETAK rõhutab, et just nendes küsimustes on järelevalve ja reeglite täitmine juba praegu puudulik. TAI 2024. aasta Tallinna ööelu testostlemises ei küsitud üheski kontrollitud pubis, baaris ega ööklubis alaealise välimusega testostlejalt dokumenti ega keeldutud talle alkoholi müümast. TAI 2022. aasta testostlemise raport näitas, et toitlustusasutustes küsiti dokumenti vaid 49,3 protsendil alkoholi testostu juhtudest. Sama Tallinna ööelu testostlemine näitas ka, et märgatavate joobetunnustega kliendile keelduti alkoholi müümast vaid vähestel juhtudel. Lisaks osutavad Eesti teenindussektori andmed, et kliendipoolne ahistamine ja ebaturvalised olukorrad ei ole erandlikud: pooled teenindajad on kogenud klientide sobimatut käitumist ning paljude hinnangul ei tee tööandjad töötajate kaitsmiseks piisavalt.
„Testostlemise tulemused ja küsitlused näitavad, et see valdkond on probleemne, järelevalve ei tööta ning töötajad jäävad probleemidega sageli üksi. Kuid tahtes laiendada alaealiste töökohustusi, maandatakse riskid lihtsalt uskudes ja sõnastades, et täiskasvanu järelevalve tagab turvalisuse ja seaduste toimimise. See on ju naiivne ja lubamatu. Eriti kontekstis, kus räägime alaealistest,“ lisas Beekmann.
ETAK-i hinnangul tuleb käesolevat ettepanekut vaadata laiemas pildis koos valitsuse senise alkoholipoliitikaga. Reformierakond ja Eesti 200 on olnud kahe viimase valitsuse ühine nimetaja ning mõlemas valitsuses on räägitud rahvatervise kaitsmisest. Tegelikes sammudes on aga liigutud teises suunas. Eelmises koalitsioonileppes lubati keelustada hasartmängude, veebiennustusmängude ja kiirlaenude reklaamid, kuid seda ei tehtud. Selle asemel arutati reklaamiseaduse muutmist viisil, mis oleks kehtestanud Reklaamiseaduse üle „täieliku eneseregulatsiooni“.
Praegune valitsus lubas omakorda kinnitada alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad, kuid seegi on jäänud tegemata. Selle asemel on laual olnud ettepanekud, mis muudavad alkoholituru toimimise lihtsamaks: esmalt arutati võimalust lubada alkoholi käitlemist juba alates 13. eluaastast, nüüd soovitakse seda lubada 16- ja 17-aastastele ning samal ajal kaotatakse ka alkoholiregister. ETAK leiab, et lubadused räägivad kaitsmisest, kuid tegelikud sammud teevad alkoholituru elu lihtsamaks ja nõrgestavad rahvatervise eesmärkide usaldusväärsust.
ETAK rõhutab, et Eesti alkoholipoliitika eesmärk peab olema vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele turvaline kasvukeskkond. Seetõttu ei tohi sellist muudatusettepanekut hinnata ainult või peamiselt töökorraldusliku mugavuse või hooajalise tööjõupuuduse vaates. Seadusandja peab vaatama alkoholi reguleerimist tervikuna ning hoidma järjepidevalt suunda, mis tugevdab, mitte ei nõrgesta alaealiste kaitset.
Kutsume riigikogu liikmeid hääletama selle muudatusettepaneku vastu ning jätma alkoholiseaduses kehtiva alaealiste kaitse põhimõtte muutmata. Noorte töövõimalusi tuleb laiendada viisil, mis ei sea ohtu nende tervist ja turvalisust ega nõrgesta alkoholimüügile kehtestatud piiranguid.
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
Leave a Reply