29.03.2025 – Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Koja (ETAK) koostatud uus ülevaade toob esile alkoholi tarvitamisest tulenevad kaudsed kahjud, mis mõjutavad neid, kes ise alkoholi ei pruugi tarvitadagi. „Passiivse joomise“ all mõeldakse füüsilisi vigastusi, emotsionaalset stressi, rahalist ja sotsiaalset kahju, mida inimesed kogevad teiste alkoholi tarvitamise tõttu.
Rahvusvaheliste uuringute järgi kogeb umbes iga viies kuni kolmas täiskasvanu igal aastal mingit alkoholi tarvitamisest tingitud kahju. Kõige rängemate tagajärgede hulgas on liiklusõnnetused – WHO hinnangul hukkus 2019. aastal maailmas 156 000 inimest liiklusõnnetustes, mille põhjustas kellegi teise alkoholitarvitamine. Märkimisväärsed on ka perevägivalla juhtumid, mille puhul alkohol on üks olulisi tegureid.
Erilist tähelepanu vajab alkoholiga seotud lootekahjustuste teema (FASD). Maailmas sünnib igal aastal umbes 630 000 FASD-ga last, kellel võivad olla elukestvad füüsilised ja vaimsed kahjustused. Tegemist on täielikult välditava probleemiga, mille peamiseks põhjuseks on rasedusaegne alkoholi tarvitamine. Mõnedes piirkondades võib FASD levimus aladiagnoosimise tõttu olla aga oluliselt kõrgem, ulatudes ekspertide hinnangul kuni 5%-ni elanikkonnast.
Alkoholi tarvitamisest põhjustatud kahju on ebavõrdselt jaotunud – enim mõjutab see lapsi, noori, naisi ja madalama sissetulekuga inimesi. Lisaks perele ja lähedastele kannatavad kahju ka töökaaslased ja kogukonna liikmed, kes võivad kogeda nii füüsilisi vigastusi kui ka psühholoogilist stressi.
ETAK keskendub sellele teemale Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti raames 2025. aasta teises kvartalis, eesmärgiga tõsta teadlikkust ning pakkuda võimalikke lahendusi.
Ülevaate koostas: Lauri Beekmann.
Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
Leave a Reply