Liiga odav, et eirata – WHO aitab riikidel vähendada alkoholikahjusid maksustamise ja hinnapoliitika kaudu

21.05.2025 – Paljudes Euroopa riikides on alkohol täna taskukohasem kui 20 aastat tagasi ning inimesed maksavad selle eest oma tervisega. WHO Euroopa regioonis on jätkuvalt maailma kõrgeim alkoholi tarbimine elaniku kohta, millel on rahvatervisele laastavad tagajärjed. Alates vähist ja maksahaigustest kuni liiklusõnnetuste ja varajaste surmadeni – alkohol panustab oluliselt regioonis haiguskoormusse. Kuid valitsustel on selle ohjeldamiseks tugev vahend: maksustamine.

Et aidata riike tõhusamate alkoholi maksustamise poliitikate kujundamisel, on WHO/Euroopa avaldanud kaks uut materjali. Esimene on põhjalik aruanne alkoholi maksustamise kohta WHO Euroopa regioonis, mis pakub süvaanalüüsi selle kohta, kuidas riigid maksustamist kasutavad – või ei kasuta – kahjude vähendamiseks. Teine on praktiline tööriistakomplekt tervishoiuministeeriumitele ja teistele poliitikakujundajatele, mis lihtsustab alkoholimaksude mõistmist ja pakub rakendamiseks selgeid juhiseid.

Probleem: kasvav taskukohasus ja aeglane poliitiline reaktsioon

Uus WHO/Euroopa aruanne toob esile olulised puudujäägid praeguses alkoholimaksupoliitikas. 2022. aasta seisuga kehtestas 53-st liikmesriigist ainult 29 veinile mingit vormi aktsiisimaksu, jättes suure osa alkoholitarbimisest seega maksustamata. See tuleneb suuresti Euroopa Liidu alkoholiaktsiiside direktiivist, mida uuendati viimati 1992. aastal ja mis võimaldab veini puhul endiselt kehtestada nullmääraga maksu. Kuigi enamik riike maksustavad õlut ja kanget alkoholi etanoolisisalduse alusel (vastavalt 63% ja 90%), rakendab sama põhimõtet veinile vaid kaks riiki. Üldiselt moodustavad aktsiisimaksud keskmiselt 37% kange alkoholi hinnast, 16% õlle hinnast ja vaid 14% veini hinnast – EL-is veelgi vähem, kus veini maksud moodustavad keskmiselt ainult 4%.

Madalad maksud muudavad alkoholi ajapikku märgatavalt taskukohasemaks, eriti kõrgema sissetulekuga riikides. Aruanne näitab, et ELi riikide inimesed saavad oma sissetuleku eest nüüd osta regiooni keskmisega võrreldes 46% rohkem õlut, 76% rohkem veini ja 37% rohkem kanget alkoholi. Vein on endiselt kõige odavam alkoholi vorm, makstes vaid 1,13 rahvusvahelist dollarit 10 grammi puhta alkoholi kohta – ja veelgi vähem Euroopa Liidus, kus hind on 0,77 rahvusvahelist dollarit.

Miks maksustada alkoholi? Finantskirjaoskuse hetk

WHO tööriistakomplekt aitab selgitada alkoholimaksustamise majandusloogikat.

  • Taskukohasus on võtmenäitaja – kui alkohol muutub kõrgemate sissetulekute tõttu lihtsamini kättesaadavaks, kasvab tarbimine ning sellega ka kahjud.
  • Üldised maksud, nagu käibemaks, rakenduvad tavaliselt ühtlaselt paljudele kaupadele ja teenustele. Kuigi need võivad tõsta alkoholi lõpphinda, ei mõjuta need märgatavalt tarbimist, kuna ei muuda alkoholi hinda võrreldes teiste toodetega. Nende peamine eesmärk ei ole mõjutada tarbijakäitumist, vaid rahastada avalikke teenuseid.
  • Aktsiisimaksud kehtestatakse spetsiifilistele toodetele, nagu tubakas või alkohol, mis on kahjulikud nii üksikisikule kui ühiskonnale, ning need saab määrata tekitatud kahjude kompenseerimiseks. Need võivad olla kas spetsiifilised (põhineda alkoholi sisalduse või mahu alusel) või ad valorem (toote hinna põhjal) ning neid saab aja jooksul kohandada. Alkoholisisalduse põhised aktsiisid on WHO hinnangul kõige kulutõhusam meede.
  • Lisaks maksustamisele aitab alkoholiühiku miinimumhind tagada, et kõige odavamat ja kangemat alkoholi ei müüdaks põhimõtteliselt olematu hinnaga.

Madalad hinnad tähendavad suuremat tarbimist, eriti noorte ja rohkelt tarbijate seas, kuid paljud valitsused kõhklevad tegutsemast, kartes avaliku toetuse puudumist või salaturu kasvu. WHO/Euroopa aruanne ei leidnud aga otsest seost kõrgemate maksude ja salakaubanduse kasvu vahel. Õigete kaitsemeetmete – näiteks tõhustatud järelevalve ja moodsate jälgimissüsteemide – abil saab salaturge vältida ja samal ajal maksutuludest kasu lõigata.

Oluline on rõhutada, et alkoholimaksustamine ei puuduta ainult tervist, vaid ka eelarvet ja investeeringuid. Kuna alkoholi nõudlus on suhteliselt paindumatu, suurendab maksude tõstmine sageli riigi tulusid, isegi kui tarbimine väheneb. Need vahendid saab suunata terviseprogrammidesse või sotsiaalteenustesse, tagades suurema investeeringutasuvuse. Uus WHO tööriistakomplekt annab lihtsaid juhiseid selle kohta, kuidas seda teha, tuues näiteid riikidest, kes on edukalt alkoholimakse suurendanud või kehtestanud.

Juhtivad riigid ja nende õppetunnid

Aruandes esitatud juhtumiuuringud näitavad, mis on võimalik. Gruusias, Saksamaal ja Portugalis viisid kaks simulatsioonistsenaariumi – üks 10% jaehindade tõusuga ja teine 10 protsendipunktilise maksumäära tõusuga – 4,0–8,5% riikliku tarbimise vähenemiseni ja suremuse vähenemiseni kuni 2,5%. Need arvud ei hõlma kusjuures pikemaajalisi mõjusid, nagu vähijuhtude ja muude krooniliste haiguste vähenemine.

Põhjamaad (Soome, Island, Norra, Rootsi ja Fääri saared) pakuvad samuti tugevaid näiteid, olles rakendanud riiklikke alkoholimonopole, mis reguleerivad nii hindu kui kättesaadavust. Need süsteemid on aidanud hindu kõrgel hoida ja kahjusid vähendada. Veel üks suurepärane näide on Leedu, kus pärast alkoholi aktsiisimaksude olulist tõstmist 2017. aastal vähenes registreeritud alkoholitarbimine elaniku kohta 7% võrreldes eelmise aastaga, samas kui alkoholi aktsiisimaksust saadav tulu kasvas 27%.

Aeg tegutseda

Alkoholi maksustamine on üks WHO soovitatud kulutõhusaid sekkumisi mittenakkushaiguste ennetamisel, kuid see on ka üks alakasutatuimaid. Isegi mõõdukas maksutõus vähendab tarbimist ja päästab elusid, suurendades samal ajal riigi eelarvet. Siiski on vaatamata olemasolevatele tõenditele ja rahvusvahelistele kohustustele – sealhulgas WHO Global Alcohol Action Plan 2022–2030 ja Euroopa vähitõrje kava – poliitilised muudatused jäänud aeglaseks. ELi aegunud direktiiv on endiselt muutmata.

„Me teame, mis töötab. Alkoholimaksustamine kuulub WHO/Euroopa „kiirtehingute“ nimekirja – need on kõrge mõjuga poliitikad, mille rakendamine on odav ja mille tulemused ilmnevad 5 aasta sees,“ ütles dr Carina Ferreira-Borges, WHO/Euroopa alkoholiteemade, illegaalsete uimastite ja vanglatervise piirkondlik nõunik. „Nende uute tööriistade abil saavad riigid otsustavalt tegutseda ja kaitsta tulevasi põlvkondi kahjude eest.“

Kui Euroopa seisab silmitsi kasvavate tervishoiukulude ja mittenakkushaiguste leviku koormusega, pakub alkoholimaksustamine haruldast võimalust: poliitikat, mis tasub end ära ja päästab samal ajal elusid. Enne ÜRO Peaassamblee 4. kõrgetasemelist kohtumist mittenakkushaiguste ennetamise ja tõrje teemal 2025. aastal tuleb WHO/Euroopal ja liikmesriikidel igat nädalat maksimaalselt kasutada, et saavutada rahvusvaheliselt kokku lepitud mittenakkushaigustega seotud kestliku arengu eesmärgid ja päästa elusid. Tööriistad on olemas – vaja on vaid poliitilist tahet neid kasutada.


Alcohol taxes, prices, and affordability in the WHO European Region in 2022: https://iris.who.int/handle/10665/381233

Alcohol taxation and pricing policies implementation toolkit: https://iris.who.int/handle/10665/381218


ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.


Comments

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *