09.09.2025 – 9. september (üheksanda kuu üheksas päev) on rahvusvaheline FASD teadlikkuse päev. Fetal Alcohol Spectrum Disorders (FASD) ehk alkoholist tingitud lootekahjustuste spekter koondab eluaegseid tervise- ja toimetulekuprobleeme, mis tulenevad alkoholi mõjust areneva lapse ajule, organitele ja kehale. Alkoholi tarvitamine raseduse ajal võib suurendada raseduse katkemise, surnultsünni, enneaegse sünni ja vastsündinu madala sünnikaalu riski. See on aga täielikult ennetatav, kui raseduse ajal alkoholi ei tarvitata. Küsimusele, kas „kõik ju teavad nagunii“ ja ega see pole enam ju probleem, tuleb vastata ausalt: teadminegi üksi ei kaitse. Praktika ja uuringud näitavad, et alkoholi tarvitamine raseduse ajal on endiselt levinud mitmel põhjusel.
Üks põhjus on riskide alahindamine ja valeinfo. Paljudel puudub selge arusaam, millist kahju alkohol lootele teeb, ning vastukäivad sõnumid loovad turvatunde, mida tegelikult ei ole. Tõenduspõhine sõnum on lihtne, kuid oluline: ühelgi raseduse perioodil ei ole teada ühtegi ohutut kogust ega ole ka ükski alkohoolne jook teistest ohutum.
Teine põhjus on see, et rasedusest olda veel teadlikud. Peaaegu pooled rasedused on planeerimata ja rasedusest saadakse sageli teada alles neljandal nädalal või hiljemgi. Just sel ajal võib inimene jätkata harjumuspärast joomist, teadmata, et ollakse lapseootel.
Oluline roll on ka tervishoiunõustamisel. Mõni tervishoiutöötaja ei ütle piisava selgusega, et raseduse ajal tuleks alkoholist täielikult hoiduda. Põhjuseks võivad olla vähene koolitus või ka ebakindlus, mis muudavad teemakäsitluse keeruliseks. Samal ajal ootavad patsiendid ja nende partnerid selget ja järjekindlat infot, mistõttu peab tervishoid selleks valmis olema.
Otsuseid mõjutavad ka isiklikud lood. Kui tuttav jõi raseduse ajal ja tema lapsel ei ole näha mingeid kahjustusi, võib tekkida mulje, et risk on väike. Tegelikult mõjutab alkohol iga rasedust erinevalt. Isegi kaksikute puhul, kelle kokkupuude alkoholiga on olnud sarnane, võivad tagajärjed olla erinevad. Ohutuim valik on alati raseduse ajal üldse mitte juua.
Ka kultuurilised normid mängivad olulist rolli, miks inimesed selliseid otsuseid teevad. Alkohol on legaalne ja sotsiaalselt aktsepteeritud. Selline keskkond võib normaliseerida käitumist, mis on raseduse ajal lootele eriti ohtlik. Ja seda taaskord näiteks olukorras, kus inimene ei ole oma rasedusest veel teadlik.
Lisaks on inimesi, kes vajavad sõltuvushäire tõttu rohkem tuge. Abi on olemas, kuid selle kasutamist takistavad häbimärgistamine ja süütunne. Hirm hinnangu või karistuse ees võib vähendada valmisolekut abi otsida, kuigi just toetav ja mittekaristav lähenemine aitab kõige rohkem. Teisalt eristab sõltuvushäireid teistest terviseprobleemidest tõsiasi, et sageli inimesed eitavad selle probleemi olemasolu ja jätkavad samamoodi ignoreerides sellega kaasnevaid riske.
FASD teadlikkuse päeva tuum on selge: kui raseduse ajal alkoholi ei tarvitata, ei teki lapsel alkoholist tingitud lootekahjustusi. Selle eesmärgi toetamiseks on vaja järjekindlat nõustamist tervishoius, varajast raseduse tuvastamist, toetavat kogukondlikku õhkkonda ja stigmat vähendavaid sõnumeid, mis julgustavad abi küsima ja vastu võtma.
Septembris annab Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koda, koostöös riigi terviseasutuste – Tervisekassa, Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumiga – ning erasektori partnerite TalkDisaini ja Printcenteriga valmis alkoholi ja raseduse teemaline voldik, mis hetkel eesti keeleruumis puudub. Voldik on mõeldud rasedust planeerivatele ja lapseootel naistele ja paaridele ning abivahendiks tervishoiutöötajatele.
Leave a Reply