10.09.2025 – Täna on ülemaailmne suitsiidiennetuse päev. Tänavuse teema Changing the Narrative on Suicide taustal tahame meie oma panusena juhtida tähelepanu alkoholi rollile enesetappude riskis. Meie kultuuriruumis on murede “pudeli põhja” uputamine kahjuks levinud harjumus, kohati lausa soovituslik. Kuid tegelikkuses süvendab alkohol valu, suurendab impulsiivsust ja tõstab suitsiidiriski. Meie tahame aidata seda narratiivi muuta, tuues esile tõendid ja lahendused, mis päriselt aitavad.

Mida tõendid näitavad?

Rahvusvaheline teaduskirjandus seob alkoholi tarvitamise selgelt suurema suitsiidiriskiga. 33 uuringu meta-analüüs leidis 2022. aastal, et alkoholi tarvitamine on seotud ligi kahekordse (u 94 protsenti kõrgema) enesetapust tingitud surma riskiga. Rohke alkoholi tarvitamine enne tegu suurendab riski järsult, sest alkohol vähendab pidurdust, kahjustab otsustusvõimet ja soodustab impulsiivseid, ohtlikke otsuseid. Mitmete riiklike andmestike järgi on märkimisväärsel osal suitsiidiohvritest surmahetkel alkohol veres. Nende järelduste juures on eriti murettekitav, et alkoholi tarvitamise häirega inimeste suitsiidikäitumise risk on oluliselt kõrgem kui neil, kel seda häiret ei ole.

Levinud arusaamised

Kui norm ütleb, et pingelisel päeval on “klaasike” kiire leevendus, jääb tähelepanuta, et alkohol pikendab ja süvendab raskusi. See on meie koht narratiivi muuta. Alkohol ei ole toimetuleku vahend, vaid riskitegur. Tõstame esile alternatiivid, mis päriselt aitavad: uni, liikumine, sotsiaalne tugi, professionaalne nõustamine ja ravi. Ja kui pilt on juba keeruline, ei pea keegi sellega üksi jääma.

Hea poliitika on suitsiidiennetus

Rahvastikupõhised alkoholipoliitikad aitavad vähendada suitsiidiriski. 2020. aastal Eesti teadlaste Kairi Kõlvese ja Airi Värniku osalusel avaldatud uurimus kinnitas, et piiratud müügiajad ja kättesaadavus ning tugevam hinnapoliitika läbi aktsiiside olid seotud suitsiidide langusega. Kättesaadavuse vähendamine, taskukohasuse vähendamine aktsiisipoliitika kaudu ning reklaamide piiramine vähendavad üleüldist keskmist tarbimist ja sellega ka joobega seotud traumasid, sealhulgas suitsiide. See on praktiline tee elude päästmiseks, millega saavad valitsused ja kohalikud omavalitsused kohe edasi liikuda.

Mida saame kohe teha?

• Muudame arusaamisi. Ütleme otse välja, et alkohol ei lahenda vaimse tervise kriise. Alkohol on hoopis oluline ja väga levinud riskifaktor.
• Seome teenused. Alkoholi tarvitamise häire varajane märkamine, nõustamine ja ravi peavad käima koos vaimse tervise abiga.
• Kinnitame tõenduspõhist poliitikat. Toetame meetmeid, mis vähendavad kahju kogu elanikkonnas, mitte ainult üksikjuhtudel.
• Hoiame ukse avatuna. Pered, sõbrad, tööandjad ja kogukonnad saavad märgata, kuulata ja suunata abini.

Kui sina või keegi sinu lähedastest vajab abi

Kui tunned, et oled ohus või mõtled enesetapule, otsi kohe abi. Nõu ja toe saamiseks helista emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 116 123 või otsi abi ka https://peaasi.ee/

Abi on olemas ja abi küsimine on tugevus.