Aktiivne juhtum Riigikogus
Riigikogus on esitatud muudatusettepanek töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule 837 SE, millega soovitakse lisada eelnõusse ka alkoholiseaduse muudatus. Ettepaneku esitajad on Reformierakonna fraktsioon ja Eesti 200 fraktsioon, allkirjastajatena Õnne Pillak ja Toomas Uibo, ning see on esitatud 29. aprillil 2026.
Muudatusega soovitakse lubada vähemalt 16-aastastel alaealistel täisealise töötaja järelevalve all teha tööd, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga. Praktiliselt tähendaks see, et 16- ja 17-aastased noored võiksid näiteks kohvikutes, baarides, restoranides, majutus- ja muudes teenindusettevõtetes valmistada alkoholi sisaldavaid jooke, pakkuda neid müügiks ning osaleda alkoholi müügis.
Muudatusettepaneku põhjenduses tuuakse esile, et kehtiv piirang muudab alaealiste töölevõtmise teenindussektoris tööandjate jaoks ebaatraktiivseks ja ebaotstarbekaks, eriti olukorras, kus hooajaliselt on suur nõudlus lisatööjõu järele. Samuti väidetakse, et osa alaealisi täidab selliseid tööülesandeid juba praegu mitteametlikult, mis seab nii tööandja kui ka alaealise õiguslikult ebakindlasse olukorda.
Muudatusettepanekus on selge sisemine vastuolu. Ühelt poolt esitatakse kaitsemehhanismina, et alaealine võib alkoholi käitlemisega seotud tööd teha ainult täisealise töötaja järelevalve all. Teiselt poolt põhjendatakse muudatust sellega, et hetkel kehtiv kord on tööandjale ebamugav, sest alaealisega samas töövahetuses peab niikuinii olema täisealine töötaja, kes saab kliente täiel määral teenindada. Kui järelevalve on tegelik ja sisuline, peab täisealine töötaja endiselt samas töövahetuses kohal olema. Kui aga eesmärk on vähendada täisealise töötaja kohaloleku vajadust, muutub järelevalve praktikas näiliseks ning alaealine võib jääda alkoholi valmistamise ja müügiga iseseisvalt tegelema.
Alljärgnev ülevaade koondab uuemaid uuringuid ja analüüse, mis käsitlevad alkoholi serveerimise ja majutus- ja toitlustussektori töökeskkonna riske, sealhulgas alkoholi normaliseerumist, töötajate enda alkoholiriske, kliendipoolset väärkohtlemist, ahistamist, töövägivalda ja joobes klientidele müügist keeldumise raskusi. Kuigi otseseid uuringuid 16- ja 17-aastaste alkoholi müüjate kohta on vähe, annab olemasolev teaduskirjandus piisava aluse järeldada, et alaealiste lubamine alkoholi valmistamise, pakkumise ja müügi juurde ei ole neutraalne ega madala riskiga töökorraldus.
2024, PLOS ONE, “Tapping into alcohol use during COVID: Drinking correlates among bartenders and servers”. Rupa Jose ja kaasautorite uuring analüüsis 1010 töötavat baarmeni ja teenindajat, kes töötasid COVID-19 ajal. Uuringu üks olulisemaid leide oli, et 44% vastanutest kuulus AUDIT-skoori järgi mõõduka või kõrge alkoholiprobleemi riskiga gruppi. Autorid rõhutavad, et baarmenid ja teenindajad on alkoholi tarvitamise riskide mõttes haavatav ja seni liiga vähe uuritud töötajarühm.
2022, University of Queensland report, “Serving up a Fair Go? Surfacing cultural issues in hospitality employment”. Richard N. S. Robinsoni ja kaasautorite raport põhines Austraalia hospitality sektori töötajate küsitlusel, mis viidi läbi 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses ning andis 383 kasutatavat vastust. Raporti fookus oli töötingimustel, sealhulgas väärkohtlemisel, kiusamisel, seksuaalsel ahistamisel ja muudel töökultuuri probleemidel. Avaldatud kokkuvõtete järgi koges üle 60% vastanutest seksuaalset ahistamist, verbaalset või psühholoogilist kiusamist või rassilist väärkohtlemist ning üle 70% oli sellist käitumist pealt näinud.
2025, Current Issues in Tourism, “Customer abuse and harassment in the hospitality industry: the immersion of an everyday workplace crime”. Fotios Mitsakis, Anastasios Hadjisolomou ja Amairisa Kouki käsitlesid Kreeka hospitality sektori kliendipoolset väärkohtlemist ja ahistamist kui igapäevast töövägivalla vormi. Uuring tugines veebiküsitlusele, mis sisaldas nii suletud kui avatud küsimusi. Autorid kirjeldavad kliendipoolset väärkohtlemist ja ahistamist kui sektoris endeemilist nähtust, mida süvendas COVID-19 periood, ning toovad esile juhtkonna tegevusetuse ja alaraporteerimise kui olulised probleemid.
2023, Empirical Research in Vocational Education and Training, “What does my appearance have to do with my job? Vocational students on the sexual harassment from guests in the hospitality industry”. Maria Hedlin ja Eva Klope uurisid kutseõppurite kogemusi kliendipoolse seksuaalse ahistamisega majutus- ja toitlustussektoris. Uuringu empiiriline materjal põhines fookusgrupiintervjuudel gümnaasiumiastme kutseõppuritega, kes valmistusid tööks hospitality sektoris. Õpilased kirjeldasid nelja tüüpi ahistamist: välimuse kommenteerimist, isiklikke ja pealetükkivaid küsimusi, jõllitamist ning füüsilist kontakti.
2023, YOUNG, “When the Flirting Guest’s Age Is Crucial: Young People in the Hospitality Industry Reflect on Sexual Harassment”. Maria Hedlin ja Eva Klope intervjueerisid 69 noort vanuses 18 kuni 20 aastat, kes õppisid hospitality valdkonnas töötamiseks. Uuring näitas, et kliendi vanus mõjutas tugevalt seda, kuidas noored tajusid soovimatut seksuaalset tähelepanu ja pealetükkivat flirtimist. Eriti negatiivselt kirjeldati olukordi, kus soovimatu tähelepanu tuli keskealiselt mehelt.
2023, American Journal of Industrial Medicine, “Prevalence of Workplace Violence Against Young Workers in the United States”. Kimberly Rauscher, Carri Casteel, Jonathan Davis, Douglas Myers ja Corinne Peek-Asa viisid läbi esimese USA riikliku uuringu töövägivalla leviku kohta noorte töötajate seas. Valimis oli 1031 töötajat vanuses 14 kuni 24 aastat. Uuring leidis, et 60% noortest töötajatest oli kogenud mingit töövägivalla vormi, 53% verbaalset väärkohtlemist, mis tekitas hirmu või ebaturvalisust, ning 24% seksuaalset ahistamist. Töövägivald oli eriti levinud tervishoius ning söögi- ja joogikohtades, kõige kõrgema levikuga ametirühm oli klienditeenindus.
2024, Sociology of Health & Illness, “Drinking as affective labour: a discussion of Australian men working in hospitality and corporate workplaces”. Brittany Ralph ja kaasautorid uurisid kuue fookusgrupi põhjal, kuidas alkohol põimub tööga hospitality ja kontoritöö keskkondades. Uuringu üks keskne mõte on, et joomist ei saa alati käsitleda töövälise tegevusena, sest mõnes töökeskkonnas aitab alkohol luua suhteid, õhkkonda ja kuuluvustunnet. Hospitality töötajate puhul oli alkohol töökoha suhetes eriti sügavalt põimunud ning ühes grupis kirjeldati isegi töö ajal joomist positiivselt, kuna see aitas luua klientidele sobivat atmosfääri, kuigi see mõjus töötajate heaolule halvasti.
2025, IPPR report, “Taking stock: counting the economic costs of alcohol harm”. Institute for Public Policy Researchi raport tugines muu hulgas Public Firsti riiklikult esinduslikule küsitlusele 2083 tööealise Ühendkuningriigi täiskasvanu seas. Raporti avaldatud kokkuvõtte järgi tundis 24% töötajatest mõnikord survet juua tööga seotud üritustel, kuigi nad ei soovinud seda teha. 18 kuni 24 aastaste seas oli see osakaal 38%. Samuti teatas 43% 18 kuni 24 aastastest, et nad on pärast tööga seotud joomist haigena töölt puudunud.
2018, Harvard Business Review, “Sexual Harassment Is Pervasive in the Restaurant Industry. Here’s What Needs to Change”. Stefanie K. Johnson ja Juan M. Madera käsitlevad restoranisektorit kui eriti kõrge seksuaalse ahistamise riskiga töökeskkonda. Artiklis tuuakse välja, et USA-s esitatakse restoranisektori kohta rohkem seksuaalse ahistamise kaebusi kui ühegi teise sektori kohta ning et kuni 90% naistest ja 70% meestest on restoranitöös kogenud mingis vormis seksuaalset ahistamist. Autorid seostavad seda mitme töökorraldusliku teguriga: madalapalgalised ja sageli noored eesliini töötajad, võimuerinevused juhtide ja teenindajate vahel, kõrge tööjõu voolavus, sõltuvus klientidest ja jootrahast ning hoiak, et kliendiga tuleb “hästi läbi saada” ka ebamugavas või alandavas olukorras.
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
Leave a Reply