12.06.2025 – Euroopa Südamevõrgustik (European Heart Network – EHN) avaldas täna oma uue seisukohavõtu pealkirjaga „Alkoholi tarbimise mõju südame-veresoonkonnahaigustele“ – see on kindlameelne üleskutse tegutsemiseks, mis tugineb kõige ajakohasemale teaduslikule tõendusmaterjalile. Seisukohavõtt põhineb Kanada Victoria Ülikooli teadlase Tim Stockwelli uurimistööl.
Dokument lükkab ümber kaua püsinud müüdi, et alkoholil võiks olla südame tervisele kasulik mõju, ning rõhutab kiirete ja tugevate poliitikameetmete vajadust, et kaitsta inimeste südame tervist ja kujundada Euroopas tervislikumat elukeskkonda.
Vastupidiselt levinud arusaamale ei kinnita ükski teaduslik tõendus, et madal või mõõdukas alkoholi tarbimine kaitseks südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) eest. Vastupidi – uuringud näitavad, et isegi väikesed kogused alkoholi suurendavad oluliste südamehaiguste, sealhulgas kõrge vererõhu, pärgarteri haiguse, kodade virvendusarütmia, südamepuudulikkuse ja insuldi riski. Suuremate koguste puhul riskid ainult kasvavad.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on juba aastaid hoiatanud, et südame-veresoonkonnahaigused on WHO Euroopa regioonis alkoholi tõttu surmajuhtumite juhtiv põhjus, millele järgnevad vähk, seedetrakti haigused ja vigastused.
EHN-i tegevjuht Birgit Beger sõnas: „Arvamus, et alkohol on kuidagi südamele kasulik, on püsinud liiga kaua. See seisukohavõtt seab asjad selgelt paika – südame tervise seisukohalt on vähem parem ja üldse mitte tarvitamine parim valik.“
Südame-veresoonkonnahaigused on jätkuvalt peamine surmapõhjus ka Euroopa Liidus, põhjustades igal aastal 1,7 miljonit surma, mis moodustab 32,7% kõigist surmadest. Alkoholi tarbimisega seostatakse igal aastal ligikaudu 50 000 südame-veresoonkonnaga seotud surma. Probleem ei puuduta kõiki võrdselt – enim kannatavad sotsiaalselt haavatavad elanikkonnarühmad.
Euroopa kuulub maailma kõrgeima alkoholitarbimisega piirkondade hulka – kümnest enim alkoholi tarbivast riigist üheksa asuvad WHO Euroopa regioonis. Episoodiline liigjoomine on eriti levinud noorte seas, kuid alkoholi kui südamehaiguste riskiteguri kohta valitseb avalikkuses murettekitavalt madal teadlikkus.
Selle valguses kutsub EHN Euroopa Liidu otsustajaid üles rakendama tugevaid poliitikameetmeid alkoholi kahjude vähendamiseks ja rahvatervise esikohale seadmiseks. EHN soovitab järgmisi samme:
- Kehtestada kõikidele alkohoolsetele jookidele kohustuslik energiamärgistus ja koostisosade loetelu
- Lisada alkoholipakenditele EL-i ülesed tervisehoiatustega sildid, mis teavitavad südamehaiguste riskist
- Tõsta aktsiise ja rakendada miinimumhinna poliitikat
- Kehtestada ühtne seaduslik miinimumvanus (18 aastat) alkoholi ostmiseks ja tarbimiseks, nii veebis kui ka füüsilistes poodides
- Keelata alkoholi turundus lastele ja noortele
- Lõpetada EL-i toetused alkoholi tootmisele ja seotud toodetele
„Südame tervise seisukohalt ei ole olemas ohutut alkoholikogust ning alkoholist tingitud insuldirisk on teada juba pikka aega,” märkis EHN-i südame-veresoonkonnahaiguste ennetuspoliitikate juht Marleen Kestens. “Rahvatervise vajadused peavad olema esikohal – müütidest ja tööstuse narratiivist tuleb loobuda. Tugevad teaduspõhised meetmed on hädavajalikud, et inimesed saaksid elada kauem ja tervemalt.“
Uues seisukohavõtus tunnistab Euroopa Südamevõrgustik alkoholi kui muudetavat riskitegurit südame-veresoonkonnahaiguste puhul ning lükkab tagasi kõik väited, et alkoholi tarbimine ükskõik millises koguses võiks olla südamele kasulik.
Lisainfo ja kogu seisukohavõtt on kättesaadav siit:
- https://ehnheart.org/wp-content/uploads/2025/06/07324-CVD-and-Alcohol_web-1.pdf
- https://ehnheart.org/wp-content/uploads/2025/06/Alcohol-and-cardiovascular-disease-research-report-final-version.pdf
- https://ehnheart.org/
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
Leave a Reply