18.06.2025 – Eesti alkoholikultuuri üle on aastaid naljaga pooleks öeldud, et „põhjuse leiab alati“ ja „kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka…“. Praktika, et pudel „sobib igale poole“, ulatub lapse sünni tähistamisest peielauani. Pikk reklaamiajalugu on vorminud veendumuse, et alkohol käib käsikäes spordi, kultuuri ja ka külakosti traditsioonidega. Rohelise pudeliga õllemark jalgpallimängu kõrval on saanud iseenesestmõistetavaks nähtuseks, ja viinareklaamid on kinnistanud kuvandi „oodatud külalisest igas seltskonnas“.
Parandatud reklaamiseadus ei luba enam õnnelike elustiilikaadritega alkoholireklaami, kuid aastakümnete investeeringud ei kao üleöö. Käitumismudelid, müüdid ja tõekspidamised seostuvad endiselt vaba aja, lõdvestumise ja tähistamisega. Sõnum elab rahva mälus edasi.
Et sellele juurdunud arusaamale vastukaalu pakkuda, toob Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koda (ETAK) lähinädalatel sotsiaalmeediasse visuaalse kampaania „Mis ei sobi ritta?“. Kampaania idee on lihtne. Ritta seatakse esemetevalik, mis kuulub vaieldamatult kokku, ning nende kõrvale paigutatakse ka alkoholipudel või -klaas. Probleem, millest kampaania lähtub, on selles, et liiga paljud peavad praktikas ka alkoholi nendese piltidesse sobivaks.
Kampaania puudutab nelja situatsiooni, kus alkoholist tingitud kahjud on Eestis kõnekad.
Liiklus. 2023. aastal registreeriti 2 134 joobes juhtimise kuritegu. Iga statistiline number tähendab reaalset inimest, kes oli valmis riskima kellegi elu või tervisega. Kuigi teavitustööd ja politsei järelevalvet tehakse palju, leiab keegi ikka, et „paar pitsi ei tee ju halba“. Kui paljud valdkonnad eeldavad inimeste vastutustunnet ja arusaamist, siis siin määratleb seadusandlus vastuvaidlematu nulltolerantsi.
Ujumine. Politsei andmetel on viie aasta keskmisena 60% uppunutest olnud joobes või joobekahtlusega. Rannahooaja lähenedes soovib ETAK, et ühiskond tajuks joobes ujumist sama taunimisväärsena kui joobes rooli istumist. Rannarätik, päikesekreem ja ujumisprillid moodustavad täiusliku suvekomplekti, kuid alkohol võiks sellest pildist välja jääda.
Rasedus. Rahvusvahelised uuringud hindavad, et kuni 5% elanikest võib kannatada enne sündi saadud alkoholikahjustuste all. Eksptertide sõnum on ühemõtteline: raseduse kontekstis ei ole ühtegi alkoholi kogust, alkohoolset jooki või raseduse perioodi, mil alkohol ei oleks veel sündimata lapsele ohuks. Ühel pildil on ultrahelifoto, beebikombekas ja pehme mängukaru. Nende kõrval klaas vahuveini. Sõnum on lühike: seda riski ei tohiks võtta.
Lapse sünnipäev. Kampaania tõstatab küsimuse, kas täiskasvanute tavapärane „pidulik klaas“ on ka laste sünnipäeval sobilikuks normiks. Kuidas võiksime ennast täiskasvanutena üleval pidama laste juuresolekul? Hiljutine Norra küsitlus näitas, et 47% inimestest on suvepuhkuste ajal näinud laste juuresolekul purjus lapsevanemaid. Sünnipäevamüts, kingipakk ja süüdatud küünlaga muffin moodustavad rõõmsa trio, mille kõrvale pandud šampusepudel võiks tunduda üha kohatum.
ETAKi esindaja Lauri Beekmanni sõnul võeti kampaania idee lahti mõtestamisel aluseks just needsamad rahvatarkused, mis alkoholi aastaid normaliseerinud on. „Kui kaua on juurutatud mõtet, et tarvitamiseks leiab põhjuse alati, siis meie tahame aidata inimestel teadvustada, et on kohti ja hetki, kuhu alkohol kohe kindlasti ei sobi,“ selgitab ta. „Igaüks võib uuesti üle vaadata oma harjumused. Ei pea ootama kurba kogemust, et teha kainem valik. Ja nende näidetega soovime ainult algust teha. Kui palju on tegelikult neid situatsioone, kuhu alkohol kohe kindlasti ei tohiks sobida?“
Kampaania jookseb sotsiaalmeedias. Igas postituses esitatakse vaatajale sama lakooniline küsimus: „Mis ei sobi ritta?“ Vastuse leiab igaüks ise, ehkki pilt annab selle juba ette. Mõte on lihtne. Kui pudel ei sobi kokku turvavöö, rannarätiku, beebikombeka või sünnipäevamütsiga, siis ei sobi ta ka sellesse päeva.
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
Leave a Reply