17.03.2026 – Enam kui pool kogu alkoholitarbimisest toimub olukordades, kus juuakse purju jäämise eesmärgil. See on tänavuse Alcohol and Society sarja teadusraporti peamine järeldus. Raport „Binge Drinking: Acute Consequences and Lasting Impacts” keskendub joomisele purju jäämise eesmärgil, selle vahetutele ohtudele ja pikaajalistele tervisemõjudele. Raporti ühe autori, Rootsi Karolinska instituudi sotsiaalmeditsiini emeriitprofessori Sven Andréassoni sõnul ei ole tegemist marginaalse nähtusega, vaid paljudes kõrge sissetulekuga riikides tavapärase alkoholitarvitamise viisiga.
Raportis selgitatakse, et joomist purju jäämise eesmärgil määratletakse teaduskirjanduses tavaliselt viie või enama joogi tarvitamisena ühe joomiskorra jooksul, mõnes käsitluses naiste puhul nelja joogina või üle 60 grammi puhta alkoholi tarbimisena ühe korraga. Oluline ei ole ainult kogus, vaid ka kiirus, millega alkohol ära juuakse. Just kiire joomine tõstab järsult vere alkoholisisaldust ning koormab üle organismi võime alkoholi lagundada. Raporti järgi muutub sellises olukorras suuremaks kokkupuude atseetaldehüüdi ja oksüdatiivse stressiga, mis kahjustavad rakke ja elundeid. Autorid rõhutavad, et joobe nähtavad tunnused on ainult üks osa probleemist, sest objektiivne kahjustus ja võimekuse langus algavad juba enne seda, kui inimene paistab joobes olevat.
Raporti järgi on sellise joomismustriga seotud vahetud kahjud hästi teada, nende hulka kuuluvad liiklusõnnetused, muud vigastused, vägivald ja alkoholimürgistus. Samas jäävad palju vähem märgatuks pikaajalised mõjud. Autorid toovad välja, et joomine purju jäämise eesmärgil suurendab riski mitmete krooniliste haiguste kujunemiseks, sealhulgas südame-veresoonkonnahaiguste, insuldi, dementsuse, depressiooni, ärevuse ja vähi puhul. Raportis märgitakse, et selline joomine on seotud vähemalt 50 kuni 100 protsenti kõrgema pikaajalise dementsusriskiga ning mõnes uuringus on enam kui kahekordseks osutunud nii varase algusega dementsuse kui ka veresoonte kahjustusega seotud dementsuse risk. Samuti on kirjeldatud suurenenud riski depressiooni, suitsiidikatsete ja teiste vaimse tervise probleemide tekkeks. Vähi osas rõhutatakse, et alkohol on 1. rühma kantserogeen ning seotud mitme vähivormiga, sealhulgas rinna-, jämesoole-, maksa-, suuõõne-, neelu-, kõri- ja söögitoruvähiga.
Raport osutab ka sellele, et joomise purju jäämise eesmärgil ulatust kiputakse alahindama. Isegi inimesed, kelle keskmine alkoholitarbimine võib uuringutes paista mõõdukas, joovad sageli aeg-ajalt väga suuri koguseid korraga. Kõrge sissetulekuga riikides moodustavad sellised joomiskorrad vähemalt poole kogu alkoholitarbimisest, mõnes keskmise sissetulekuga riigis aga ligikaudu kaks kolmandikku. Kui arvestada küsitluste tavapärast alaraporteerimist, võib tegelik osakaal olla veel suurem. OECD riikides joob umbes 30 protsenti täiskasvanutest vähemalt kord kuus ühe korraga üle 60 grammi puhast alkoholi, mis vastab ligikaudu pudelile veinile või samaväärsele kogusele teistele alkohoolsetele jookidele.
Põhjamaade kohta toob raport välja, et Rootsis, Norras ja Taanis on joomine purju jäämise eesmärgil viimastel aastakümnetel püsinud üldjoontes 30 kuni 35 protsendi vahel, kuid muutused erinevad vanuse ja soo lõikes. Soomes ja Islandil on näitajad olnud kõrgemad kui Rootsis. Raportis juhitakse tähelepanu ka sellele, et noorte üldine joomine on mitmes arenenud riigis viimase paarikümne aasta jooksul vähenenud, kuid samal ajal on mõnes riigis kasvanud noorte naiste seas purju jäämise eesmärgil joomine. Autorid märgivad siiski, et suurem osa sellistest joomiskordadest toimub elanikkonnas vanuses üle 25 aasta.
Raporti keskne sõnum on, et kui soovitakse vähendada alkoholist põhjustatud kahju, tuleb vähendada just purju jäämise eesmärgil joomist. Selleks peab raport tõhusaks samu poliitikameetmeid, mis vähendavad ka üldist alkoholitarbimist, näiteks kõrgemaid alkoholiaktsiise, miinimumhinda, müügipiiranguid, müügikohtade tiheduse vähendamist, turunduse piiramist, vanusepiire ning joobes juhtimise vastast järelevalvet. Samuti tuuakse välja, et abi võivad anda tervishoius pakutav lühinõustamine, ravimid ja alkoholihäire ravi. Raporti autorite sõnul on just joomise purju jäämise eesmärgil vähendamine see koht, kus oleks võimalik saavutada suurim tervisekasu.
Tänavuse raporti koostasid rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased Harold Holder, Tim Naimi, Tim Stockwell, Sven Andréasson, Tanya Chikritzhs ja Frida Dangardt. Raport põhineb rahvusvahelise ja Rootsi teaduskirjanduse ülevaatel ning käsitleb nii joomismustreid, bioloogilisi mehhanisme kui ka alkoholist tulenevate tervise- ja sotsiaalkahjude kujunemist.
Raport on leitav täies mahus inglise keeles SIIN
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
Leave a Reply