22.04.2025 – Tubaka tootmine ja sellest tulenevalt tubakatoodete kasutamine, tootmisvajadused ja keskkonnamõjud koormavad oluliselt meie planeedi niigi kahanevaid ressursse ja õrna ökosüsteemi. Tubakas halvendab elukvaliteeti, kuna konkureerib selliste tarbekaupadega, mis on olulised näiteks tervisele kasulike elatusallikate ja ühiskonna arengu seisukohalt.
Tubakas – arengu oht
Tubaka keskkonnakoormus on oluline põhjus jätkata sihipärast tubakapoliitikat eesmärgiga lõpetada tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine. Tubakatootmine nõuab suures koguses vett, haritavat maad ja energiat ning tubakas tekitab igal aastal miljoneid tonne jäätmeid. Need andmed näitavad selgelt, et keskkonnaküsimustel on tubakapoliitikas oluline roll.
Tubaka kasvatamise ja kuivatamise, sigarettide tootmise, levitamise, tarbimise ja hävitamise tagajärjel on suitsetamise negatiivsed keskkonnamõjud märkimisväärsed ja pikaajalised. Nendest tulenevad mõjud ohustavad kogu planeedi heaolu.
Tubakatooted koormavad eelkõige arengumaid, kus tubakat kasvatatakse. Seal kasutatakse haritavat maad toidu asemel tubaka kasvatamiseks, toidu tootmiseks vajalik vesi kulub tubakapõldudele ning inimestele ja loodusele kahjulike kemikaalide kasutamine on igapäevane. Kuna tubakatootmine on viidud kõrge sissetulekutasemega riikidest madala sissetulekutasemega riikidesse, langeb tubaka keskkonnamõju peaaegu täielikult arengupiirkondade õlule.
Tubakafirmade tegevuse tõttu kulutatakse tubakat kasvatavate riikide väärtuslikke ressursse. Samal ajal reostatakse ja kahjustatakse ökosüsteeme, mille tagajärjel seab tubakas ohtu nende riikide arengu ja inimeste elatusallikad. Nõrk ühiskond ei talu tubakast tulenevat koormust.
Tubakatarbimise vähendamine on kestlik areng
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul peaks sigarettide tootmise ja tarbimise vähendamine ning lõpuks lõpetamine olema kestliku arengu keskne osa. WHO 2018. aastal avaldatud raport, mis käsitleb tubaka kogu tootmisahela keskkonnamõjusid ja seoseid kestliku arenguga, on esimene põhjalik ülevaade tubakast tulenevatest keskkonnamõjudest. Selles esitatakse täpseid andmeid näiteks vee, metallide ja fossiilkütuste ammendumise ning maa kasutamise kohta, mida tubakas põhjustab. Raportis võrreldakse ka tubakasaagi tootlikkust olulisemate toiduainetega, nagu kartul ja tomat. Hiljem on WHO käsitlenud keskkonnamõjusid ka 2023. aasta maailma tubakavabal päeval, mille teemaks oli „Kasvata toitu, mitte tubakat“.
Lisaks on tubakatootmise keskkonnamõjude käsitlemine tõstatatud WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artiklis 18. Tubakatarbimise ja tubakasuitsule kokkupuutumise keskkonnamõjusid on nimetatud konventsiooni sissejuhatuses ja eesmärkide artiklis (artikkel 3).
Tubakat toodetakse Eestist kaugel ning siin räägitakse tubaka keskkonnamõjudest enamasti vaid suitsukonide kontekstis. Siiski on eesmärk saavutada suitsuvaba ja nikotiinivaba Eesti oluline ka kliimamuutuste pidurdamiseks.
Tubaka mõju arvudes
- toodetakse 125 riigis
- peaaegu 500 tehases
- 6 triljonit sigaretti aastas
- ühe tonni rohelise tubaka kasvatamine soodustab kliimamuutust umbes 2–3 korda rohkem kui tomati- või kartulitonni kasvatamine
- tubakatööstus paiskab igal aastal atmosfääri 84 miljonit tonni kasvuhoonegaase
- tubakatööstuse lõpetamine tähendaks aastas 16 miljoni auto eemaldamist liiklusest
- tubaka tootmine kulutab igal aastal umbes 22 miljardit tonni vett, mis vastab 15 miljonile olümpiamõõtmetes ujumisbasseinile
- tubakatootmine tekitab igal aastal 25 miljonit tonni tahkeid jäätmeid
- tubaka tõttu langetatakse igal aastal 600 miljonit puud
Allikas: Suomen ASH ry
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
Leave a Reply