02.01.2026 – Pühade ajal kaasneb tähistamisega sageli suurem alkoholitarbimine, mis võib suurendada vigastuste riski, sealhulgas liiklusvigastuste, kukkumiste, põletuste, mürgistuste ja isikutevahelise vägivalla riski.
Igast kolmest vigastuste ja vägivalla tagajärjel surnud inimesest on ühe surma põhjustanud alkohol, näitab uus WHO Euroopa faktileht “Alkoholist tingitud vigastused WHO Euroopa regioonis: põhiliste leidude ülevaade 2019. aasta andmete põhjal“. Ükski teine psühhoaktiivne aine ei panusta nii suurel määral nii tahtmatutesse kui ka tahtlikesse vigastustesse, alates liiklussurmadest kuni enesekahjustamiseni. Alkohol on eriti ohtlik noortele.
2019. aastal, millest pärinevad WHO viimased kättesaadavad andmed, oli regioonis peaaegu 145 000 vigastustest tingitud surmajuhtumit alkoholi põhjustatud. Suurimad alkoholi tõttu tekkinud vigastuste kategooriad olid enesevigastamine, liiklusõnnetused ja kukkumised.
„Alkohol on mürgine aine, mis mitte ainult ei põhjusta 7 liiki vähki ja teisi mittenakkushaigusi, vaid halvendab ka otsustusvõimet ja enesekontrolli, aeglustab reaktsiooniaega, vähendab koordinatsiooni ning soodustab riskikäitumist,” selgitas WHO Euroopa piirkonna alkoholi, ebaseaduslike uimastite ja vanglatervise regionaalnõunik Carina Ferreira Borges. „Seetõttu näemegi, et alkohol on seotud nii paljude ennetatavate vigastuste ja vigastussurmadega.”
Alkohol on maailmas üks peamisi ennetatavaid vigastuste põhjuseid ja annab märkimisväärse panuse piirkonna suremusse, sest WHO Euroopa piirkonnas on maailma kõrgeimad alkoholitarbimise tasemed. Hinnanguliselt põhjustab alkohol piirkonnas igal aastal umbes 800 000 surma, see tähendab üks iga 11 surma kohta.
Alkohol ja vägivald: surmav seos
Alkohol on üks tugevamaid ja järjepidevamaid vägivalla ja agressiivsuse mõjutegureid. 2019. aastal oli piirkonnas isikutevahelise vägivalla tõttu umbes 26 500 surmajuhtumit ning üle 40% neist olid alkoholile omistatavad. Alkohol seostus ka enam kui kolmandikuga kõigist enesekahjustamisega seotud surmadest.
Alkohol on vägivalla tugev katalüsaator. Globaalsed ja Euroopa andmed näitavad, et alkohol ei kahjusta ainult neid, kes seda tarbivad, vaid mõjutab ebaproportsionaalselt ka neid, kes on nende läheduses, eriti naisi ja lapsi. Alkohol on lähisuhtevägivalla oluline riskitegur, suurendades nii selle esinemissagedust kui ka raskust, seades pered ja kogukonnad ohtu.
Samas kajastavad ametlikud andmed vaid osa tegelikust koormusest, eriti soopõhise ja muude vägivallavormide puhul, mis on stigmatiseeritud ja millest teatatakse liiga harva.
WHO Euroopa piirkonna soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste tehniline nõunik Melanie Hyde rõhutas: „Tõendid näitavad, et meeste kahjulik alkoholitarvitamine on lähisuhtevägivalla toimepanemise riskitegur. See on riskitegur, mida saab ennetuses mõjutada. Teame ka, et lähisuhtevägivalda kogenud naistel on kaks korda suurem tõenäosus alkoholi tarvitamise häirete tekkeks, seega peavad kõik tervishoiutöötajad mõistma vägivallaga seotud kliiniliste seisundite spektrit ja oskama reageerida kannatanukeskselt ja sootundlikult.”
See haakub WHO Euroopa piirkonna naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla algatusega, mis käivitati selleks, et tervishoiusektor vastaks vägivalla all kannatavate naiste ja tüdrukute füüsilise ja vaimse tervise vajadustele.
Tõsine oht noortele
Noorukite ja noorte täiskasvanute puhul kujutab alkohol endast eriti tõsist ohtu. See on regioonis noorte seas vigastustest tingitud puude ja enneaegse surma üks peamisi riskitegureid.
„Ehkki noored võivad tarvitada alkoholi harvemini kui vanemad täiskasvanud, on nad altimad episoodilisele liigjoomisele – suure koguse alkoholi tarbimisele lühikese aja jooksul,” ütles Jonathon Passmore, WHO Euroopa piirkondlik nõunik liiklusohutuse ja vigastuste ennetamise alal. „See muster suurendab järsult tahtmatute vigastuste, näiteks liiklusvigastuste, uppumiste ja kukkumiste tõenäosust, samuti vägivalla ja enesekahjustamise riski.”
Noorte puhul võib alkohol mõjutada aju arengut ja otsustamist, tekitada probleeme mälu ja õppimisega ning suurendada pikaajalise kahju riski, sealhulgas alkoholi tarvitamise häirete ja muude vaimse tervise probleemide riski.
Ebavõrdsus riikide vahel
Vaatamata viimase kahe kümnendi jooksul tehtud edusammudele, ilmnevad piirkonnas jätkuvalt sügavad alampiirkondlikud erinevused alkoholist põhjustatud vigastuste osas. Vanusstandardiseeritud suremuskordajad on kõrgeimad Ida-Euroopa riikides.
Alampiirkondlik lõhe on ilmne ka alkoholist põhjustatud vigastussurmade osakaalus: paljudes Ida-Euroopa riikides on üle 50% kõigist vigastussurmadest seotud alkoholiga, võrreldes vähem kui 20 protsendiga paljudes Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides. Need erinevused peegeldavad erisusi joomisharjumustes, episoodilise liigjoomise levimuses ning alkoholipoliitika meetmete tugevuses, sealhulgas regulatsioonis, järelevalves ja ravi kättesaadavuses.
Toimivad poliitikameetmed: mida saab teha alkoholikahjude vähendamiseks
Alkoholi tarvitamise jätkuvad tervisekahjud ja piirkonna-sisesed ebavõrdsused nõuavad tänaseni järjepidevat ja sihitud tegutsemist. WHO soovitab järgmisi kulutõhusaid ja suure mõjuga meetmeid, mille tulemuslikkus on tõendatud:
- alkohoolsete jookide maksude ja hindade tõstmine;
- kättesaadavuse piiramine müügiaegade, müügipäevade ja müügikohtade piirangutega;
- reklaamimise keelamine või piiramine, eriti digitaalses keskkonnas ja sotsiaalmeedias;
- joobes juhtimise vastaste seaduste ja jõustamise tugevdamine;
- sõeluuringute ja lühisekkumiste lõimimine esmatasandi tervishoidu, erakorralise meditsiini osakondadesse ja traumaravi üksustesse, et avastada tervistkahjustav alkoholitarvitamine varakult.
Need sammud võiksid igal aastal ära hoida kümneid tuhandeid enneaegseid surmasid, vähendada oluliselt alkoholiga seotud vigastuste koormust ning aidata kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja hiljuti vastu võetud WHO Euroopa piirkonna teise tööprogrammi eesmärkidele ajavahemikul 2026 kuni 2030.
Sellised sammud nagu vähem joomine, teadmine, millal peatuda, ja autojuhtimisest loobumine pärast joomist võivad märkimisväärselt vähendada nii tahtlikke kui ka tahtmatuid vigastusi. Turvaline tähistamine aitab kaitsta nii meid endid, meie lähedasi kui ka kogukondi, et kõik saaksid nautida tervislikke ja rõõmsaid pühi.
Allikas: WHO Euroopa
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
Leave a Reply