19.02.2026 – Regulaarne koosviibimine söögilauas võib aidata ennetada alkoholi, kanepi ja e-sigarettide tarvitamist, kuid märkimisväärse stressi või traumakogemusega noored vajavad täiendavat tuge.
Tuftsi Ülikooli teadlaste uus uuring näitab, et regulaarsed ühised õhtusöögid võivad aidata ennetada uimastitarvitamist enamiku USA teismeliste seas. Samas viitab uuring, et see strateegia ei ole piisav nende noorte puhul, kes on kogenud tõsiseid lapsepõlve traumaatilisi kogemusi.
Tulemused annavad olulist teavet praktikutele, kes aitavad peredel uimastitarvitamist ennetada, ning teadlastele, kes töötavad välja sekkumismeetmeid, mis arvestaksid paremini noorte individuaalsete kogemustega.
5. veebruaril ajakirjas Journal of Aggression, Maltreatment & Trauma avaldatud uuringus analüüsisid teadlased 2090 USA teismelise (vanuses 12–17 aastat) ja nende vanemate veebiküsitluse andmeid. Osalejatelt küsiti ühiste söögikordade kvaliteedi kohta – sealhulgas suhtluse, nauditavuse, digitaalsete häirijate ja korraldusliku poole kohta –, samuti noorte alkoholi, e-sigarettide ja kanepi tarvitamise kohta viimase kuue kuu jooksul.
Uurijad analüüsisid, kuidas need mustrid erinesid lähtuvalt noorte kogetud leibkonnasisestest stressoritest ja kokkupuutest vägivallaga. Selle asemel, et lugeda iga negatiivset kogemust võrdseks, lõid teadlased kaalutud skoori, tuginedes varasematele uuringutele ja antud valimile ehk sellele, kui tugevalt on erinevad kogemused uimastitarvitamisega seotud.
Peresöömaaegade kõrgem kvaliteet oli seotud 22–34 protsenti madalama uimastitarvitamise esinemissagedusega nende noorte seas, kellel puudusid lapsepõlve traumaatilised kogemused või esines neid vähesel kuni mõõdukal määral.
“Need tulemused kinnitavad juba teadaolevat infot peresöömaaegade väärtusest kui praktilisest ja kättesaadavast viisist noorte uimastitarvitamise riski vähendamiseks,” ütles uuringu juhtivautor Margie Skeer, kes on Tuftsi meditsiinikooli rahvatervise ja kogukonnameditsiini osakonna professor ja juhataja.
“Regulaarne kontakti loomine söögikorra ajal – mis võib olla nii lihtne kui hooldaja ja lapse ühine söömine köögilaua ääres – aitab luua avatud ja rutiinset vanema ja lapse vahelist suhtlust ning võimaldab vanemlikku järelevalvet, mis toetab enamiku laste puhul positiivseid pikaajalisi tulemusi,” lisas Skeer. “Küsimus ei ole toidus, ajas ega kohas; oluline on vanema ja lapse vaheline suhe ning suhtlus, mida see soodustab.”
Osalejate poolt märgitud lapsepõlve traumaatiliste kogemuste hulka kuulusid vanemate lahutus, pereliikme uimastitarvitamise häire või vaimse tervise häire, vägivalla pealtnägemine, sage narrimine kehakaalu tõttu, vanema igapäevane retseptiväliste ravimite või uimastite tarvitamine ning seksuaalne või füüsiline kohtingutel kogetud vägivald.
“Kuigi meie uuring viitab sellele, et raskemaid stressoreid kogenud noored ei pruugi ühistest söögikordadest samasugust kasu saada, võivad neile abiks olla suunatumad ja traumateadlikumad lähenemisviisid, näiteks vaimse tervise tugi ja alternatiivsed peresuhtluse vormid,” märkis Skeer.
Ta lisas, et tulevased uuringud peaksid selgitama, kas muud toetavad rutiinid – peale ühiste söögikordade või väljaspool perekeskkonda – aitavad kaitsta noori, kes on kogenud väga stressirohket või traumaatilist lapsepõlve.
Allikas: Tufts University
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner “Sõltuvushäirete programmi” toetamisel. Projekti toetab Sotsiaalministeerium.
Leave a Reply